sama palju eluasemeid tuleb veel juurde. Vangide koloonia on endiselt kohal ja jätkab töid. Aadumäe jaama juurde tuleb alevik, sinna on ette nähtud 3 hektaari suurused käsitöölisekohad. Samuti tulevad asundusse koolimaja, piimaühing, kauplus jne.
Jutlesin ühe Võrumaalt tulnud asunikuga, kes õige lootusrikkalt vaatas tulevikule vastu. Tema on kohal juba teist suve, kuid esimese leiva uuelt kohalt saab alles tänavu sügisel. Seda silmapilku ootavat kogu pere kärsitusega. Rukis on uudismaal hea ja iga õhtu käib ta lastekarjaga seda vaatamas. Nüüd peab sööma veel ostetud leiba.
Kuidas rahalise jõuga on, uus talu alguses midagi ei anna, tahab ainult saada?
Seep see on, et rahalise jõuga on häda. Oma väike alus tal ikka oli — Võrumaal pidas pooleterakesena kohta, kolmsada krooni võis kautsjonit sisse maksta korraga, oma hobune ja paar sarvpead oli ka kaasa tuua, niisamuti vanker ja põllutööriistad. Kui siin talvel metsavedusid poleks olnud, siis… ei tea, kuidas välja oleks tulnud. Nüüd peab kõrvalt raha teenima, et perele leiba saada.
Ega ta käiks praegugi töövaheajal asundusameti töös, kangutaks selle asemel oma põllul kände, aga kõht sunnib. Lastekari on alles väike, suud jahvatavad peas hommikust õhtuni, aga ega neist midagi abi ole. Vanem poeg ja tütar siiski on juba asjaliste eest väljas. Kuid pole viga, heidab mees lootusrikkalt käega, küll hakkama saab! Peaasi — sul on peavari valmis ja
