Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/200

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Paar kaubanaist tülitsevad kange sõimu saatel, sest üks on meelitanud ära teise ostja. Tülitsejaid piirab uudishimulikkude salk ja aitab kõrvalt, kes ühelt, kes teiselt poolt. Salkus juustega noormees istub vankriäärel, kõigutab jalgu ja krääksutab harmoonikat. Kellelgi on põrsas kotist lahti pääsenud ja püüab põgeneda noormehe vankri alla. Mees ei tee sellest väljagi, äigab korra jalaga ja mängib edasi. Põrsaomanik palub Kristuse nimel kõiki turulisi appi pöörast looma kinni püüdma. Poistesalk jooksebki püüdjaga kaasa, rohkem küll ilusa vaatemängu kui põrsa püüdmise pärast.

Kõik kaubad on pukkjalgadega laudadel lahtiselt, olgu siis marjad, kurgid, kohupiim või liha. Aeg-ajalt haarab tuulehoog maast tolmu ja puistab sellega lauad üle. Teravat hobusesõnniku lehka hajub kõikjal. Siit turult küll ei tahaks toiduaineid osta.

Võtan pagari juurest paar saia ja pudeli mingisugust jooki ja sõidan edasi.

Olen väsinud ja tüdinud, sõidan küladest läbi, vaevalt lugedes teetulbalt küla nime. Ruttan edasi, kuna silm püüab lennult üksikasju. Kuski tuleb naistesalk metsast mustikalt, rasked korvid õlal, huuled punetavas näos mustad. Teisal korjab naine kurke seelikuhõlma, ümisedes sentimentaalset lauluviisi. Ühe maja ees vemmeldab ema poissi, kes karjub nagu ratta peal. Väikemees on arvatavasti Peipsis oma riided märjaks teinud ja siis teetolmu püherdama läinud. Ema koorib poisi paljaks, annab oma laksud ära, siis pistab poisi tünni, et puhtaks pesta.

200