Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/68

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Lounatkorkia.

Õues näitavad mehed mulle hülgekelku, mis ripub räästa all seinal, viivad kuuri, kus ripuvad hülgeodad ja õnged, kõik piinlikult korras. Siis juhatavad teerajale, mis viib küla tagant Lounatkorkiale.

Mõninga eksimise järel jõuangi sinna. See on koonusekujuline kaljumägi, mille jalal asetseb saare suurim järv. Looklev teerada viib mäetippu, kuid sinna jõudes tabab sind suur pettumus: mäeküljed on nii tihedalt mändidega kaetud, et vaade saare kõrgeimast tipust ei ole kuigi avar. Siin-seal võid küll puude vahelt näha ribakese Viru randa või lapikese Soome käärusid, kuid vaadet üle kogu saare ja ümbritseva vetevälja ei saa kusagilt. Vanasti on siin mäetipul olnud vaatetorn, nüüd on see mädanenud ja maha langenud.

68