ning luitunud, samasuguseks on muutunud ka puumajad, millele alul on tahetudki anda rõõmsamat värvi.
Siin on majakese ees elav hekk, mis peaks olema roheline, kuid eemale näib, nagu oleks ta kuivanud haorisust kohale torgatud ja siis pöetud. Noor naine, kes aiakeses talitab ja kellega asjast juttu teen, kurdab, et kõige suurem häda on pesu kuivatamisega. Küll varud aega, mil tuul suitsu eemale puhub, ja paned siis pesu välja… vahepeal aga pöördub tuul — ja nüüd võid korjata valge pesu asemel halle nartse. Taeva valget lund näed siin harva, olgu siis kohe pärast suurt sadu, mõne päeva pärast on ta juba halli tolmuga kaetud.
Kogu tööstusrajooni läbivad risti-rästi raudteed, kuna eemal võib näha lahtisi kaevandusi, osalt praegu töötavaid, osalt juba mahajäetuid — ikka lõhkikistud maapind ja kivirusud. Maa-alused kaevandused ulatuvad kaugemale, neid võib tunda tömpkoonuse-kujuliste puutornide järgi, mis siin ja seal asetsevad viljapõldude keskel. Need on allmaakaevanduste kopsud, nende kaudu tuulutatakse kaevandusi. Muidu käib aga allmaakaevanduste kohal endine elu — põllumees harib oma viletsat põllulapikest, mis nüüd kaevanduste läbi palju rohkem kuiva kardab kui enne.
Saan vabrikukontorist loa Käva maa-aluse kaevanduse külastamiseks, mis asetseb kilomeeter või poolteist vabrikust eemal. Mustavalt haigutavad vastu kolme käigu ehk stolli suud. Kahte neist tarvitatakse põlevkivi veoks, kolmas on vee-
92
