„Mina olen troojalaste pool. Nemad võitlesid naise eest.”
„Neid löödi.”
„On halvemat kui vangi sattuda,” vastas hertsoginna.
„Te kihutate siis lontis ratsmetega?”
„Kiirus annab elu,” kõlas vastulöök.
„Täna öösel kirjutan oma päevaraamatusse.”
„Mida?”
„Et põletatud laps armastab tuld.”
„Mina pole isegi kõrvetatud. Minu tiivad on puutumata.”
„Te tarvitate neid kõigeks muuks, kuid mitte lennuks.”
„Julgus on meestest naistesse läinud. See kogemus on meile uus.”
„Teil on võistleja.”
„Kes?”
Lord Henry naeris. „Leedi Narborough,” sosistas ta. „See otse jumaldab teda.”
„Teie ajate mu hirmu täis. Meile, kes oleme romantikud, on vanaaja võitlus saatuslik.”
„Romantikud! Teil on kõik moodsa teaduse meetodid.”
„Mehed on meid kasvatanud.”
„Aga teid mitte seletanud.”
„Määrake meie sugu,” kõlas väljakutse.
„Sfinksid ilma saladusteta.”
Hertsoginna vaatas naeratades mehele otsa. „Kui kauaks mr. Gray jääb!” ütles ta. „Lähme talle appi. Ma pole talle veel oma kostüümi värvi ütelnud.”
