Lehekülg:Dorian Gray portree. Wilde-Tammsaare 1957.pdf/300

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

patust pöördunu või patust pööraja, kes hoiatab rahvast kõigi pattude eest, millest ise juba tüdinud. Kuid teie olete liiga kaasakiskuv, kui et midagi sellist teha. Pealegi, sellel pole ka mingit mõtet. Me oleme, mis me oleme, ja jääme ka selleks, mis me oleme. Mis puutub raamatu mürgistavasse mõjusse, siis sellist asja pole olemas. Kunstil pole mõju teosse. Tema hävitab tahte tegutsemiseks, sest tema on imeliselt viljatu. Raamatud, mida maailm nimetab ebakõlblaks, on need, mis näitavad maailmale tema oma häbi. See on kõik. Kuid jätame kirjanduse arutamise. Tulge homme jälle. Kella üheteistkümne paiku lähen ratsutama. Võiksime üheskoos minna ja pärast võtaksin teid kaasa einele leedi Branksome’i juurde. Ta on võluv naine ja tahab teie arvamist küsida gobeläänide kohta, mida mõtleb osta. Ärge unustage tulemast. Või einestame ehk oma väikese hertsoginna juures? Tema ütleb, et ta teid enam kunagi ei näe. Võib-olla olete Gladysest tüdinud? Mina arvasin seda. Tema terav keel hakkab närvidele. Igatahes olge kell üksteist siin.”

„Pean ma tõepoolest tulema, Harry?”

„Kindlasti. Park on praegu suurepärane. Ma ei usu, et seal oleks niisuguseid sireleid näha olnud sest ajast saadik, mil ma teid esimest korda kohtasin.”

„Väga hea. Kell üksteist olen siin,” ütles Dorian. „Head ööd, Harry.”

Ukseni jõudnud, peatus ta silmapilguks, nagu oleks tal midagi öelda. Siis ohkas ta ja astus välja. 300