Inimese moraalne elu on osa kunstniku ainevallast, ent kunsti moraalsus seisab ebatäiusliku abinõu täiuslikus tarvitamises.
Ükski kunstnik ei taha midagi tõestada. Isegi seda, mis on tõsi, võib tõestada.
Ühelgi kunstnikul pole kõlbelisi sümpaatiaid. Kõlbeline sümpaatia kunstnikus on stiili andestamatu ebaloomulikkus.
Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kunstnik võib kõike väljendada.
Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad.
Pahe ja voorus on kunstniku käes tema kunsti materjal.
Vormi seisukohalt vaadatuna on kõigi kunstide algkuju helilooja kunst. Tundmuse seisukohalt vaadatuna on näitleja oskus kunsti algkuju.
Iga kunst on samal ajal pind ja sümbol.
Kes tungib allapoole pinda, teeb seda iseenda vastutusel.
Kes tungib sümbolisse, teeb seda iseenda vastutusel.
Vaatlejat peegeldab kunst tõeliselt, mitte elu.
Lahkarvamised kunstiteose suhtes tõendavad, et teos on uus, mitmekülgne ja eluline.
Lähevad arvustajad isekeskis lahku, on kunstnik iseendaga kooskõlas.
Inimest võib kasuliku asja tegemises vabandada, kuni ta teda ise ei imetle. Ainukeseks vabanduseks kasutu asja tegemises on, et teda piiramatult imetletakse.
Kõik kunst on täiesti kasutu.
36
