Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/110

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


dakse, et vanapagan surnu ära nülib (Vanapagana jutud I, 13). Muidu teatakse veel, et vanapagan poonud isikud põrgus raudkonksu otsa riputab.

Teisal jälle esinevad surnute hinged varssi peale surma lindude kujul. Tavalisesti tulevad siingi õelad küsimusse. Vanapagan ei pane neid küll hobustena ennast sõidutama, küll aga omandavad sääraste isikute hinged mõnigi kord kaarna, haraka või varese kuju, ülepea tavalisesti röövlinnu kuju. Mitmel puhul lendab surija maja ümber kaarnaid, vareseid jne. suuremal hulgal. Nad aimavad, et nende pere pea lisa saab; sellepärast tulevad nad aegsasti juurdetulijat vastu võtma. Hea inimese surma puhul ootavad vahel tuid katuse harjal. Ei öelda küll selgesti, aga andmeist võib järelduse teha, et hing, kelle lahkumist kehast linnud väljas ootavad, pärast lahkumist omandab samasuguse kuju kui on väljas lendavail lindudel.

Palju inimesi moondatud muiste kivideks. Kõige pealt tuleb meile siin meelde Kalevipoja Iru ämma lugu (Kalevipoeg III, 350—432). Teine Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsete juttude kaudu laialt tuttav lugu on Toolse rannamehe tütrest saanud kivi Kaarlimõisa Raudlepa väljal, millest teisend teab, see kivi olevat pandud pulmavõitluses sinna kohta langenud mõrsja mälestuseks (Narvast Tallinna, lk. 17). Koeru Rohus soovib mõrsja ennast kiviks ja kivistubki. Just sedasama kõneldakse Koeru Metsla küla Mäe talu põllu kivist, mis ka oma soovi peale mõrsjast tekkinud (Narvast Tallinna, lk. 20), kuna Metsla Saarikalusel mõrsja teiste hirmutuseks kiviks moondatakse (Narvast Tallinna, lk. 16). Kantkülas nõiub nõid peiu ja mõrsja kivideks, Keila Vanamõisas sellevastu nõiub endine peiu mõrsja; viimase kiviksmoondunud inimese kohta teab teisend, moondumine sündinud mõrsja omal soovil. Audru Järvesoo otsa kohal leidub hulk kive, millest rahvasuu teatab, need kõik olevat kiviks moondatud pulmalised (Jung, Muinasaja teadus, II, lk. 101). Just samasugust lugu räägitakse Noarootsi- ja Vormsi-vahelistest kividest (Russwurm, Sagen aus Hapsal, 44). Kirblas moondanud härjapõlvlane peiu ja kolm peiupoissi kivideks (Russwurm, Sagen aus der Wiek, lk. 67), kuna Vatlas nõid kõik pulmalised niisama kui Audrus kivideks nõiub. Jämajas väidetakse koguni, et kui kaks saaja laulatuseteel vastamisi kokku puutuvad, pulmalised alati kivideks moonduvad. Pöide Marjasoos moondatakse lubadust mittetäitnud tüdrukud


110