Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/147

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


nii ustakse — kõik tulevase aasta juhtumused lugeja selja taha ja neid võib peeglist lugeda. Rahvajutt teab, kord ilmunud lauluraamatu lugejale selja taha vanatühi ise, pistnud sarved üle lugeja õla peegli poole ja vahtinud ise peeglisse.

Veel tarvitati „taevakirju“: neist allpool.

Issameie-palve peab olema mõjuv abinõu nõiduse ja kurivaimu kallaletungimise puhul. Iseenesest ei võiks niisugust palvet laita, kui teda mitte täiesti loitsuks ei muudetaks. Rahvausu järele avaldab siis issameie iseäralikku maagilist väge, kui seda palvet tagurpidi loetakse, seega aameniga alustatakse ja issaga lõpetatakse. Rahva väite järele on häda ajal sagedasti nii palutud ja iga säärane palve abi saatnud. Rääkimata abisaatmisest tuleb palve enese tagurpidi-lugemise võimise suhtes kahtlust avaldada. Tagurpidi lugeda võiks issameiet ainult raamatust. Rahvateated ei tea ometi raamatust lugemisest midagi, vaid lasevad abitarvitajaid palvet peast lugeda. Uskumata, et vanasti, kui inimesed palveid ülepea vaevaliselt oskasid, issameie-palvet tagurpidi osati peast lugeda. Isik, kes seda palvet iga päev palub, ei saa selle tagurpidi-lugemisega toime, kui palju vähem võis muistne mees sellega toime saada. Kui ka rahvas palju räägib tagurpidi- issameiest, võidi vanemal ajal sellega ainult katseid teha, ilma et oleks suudetud otsani paluda.


Tagurpidi.

Maagilist jõudu avaldavad mitmed tegevused, kui neid ette võetakse tavalisest korrast vastupidises korras, seega tagurpidi. Hädaohu kõrvaldamiseks või mõne pahe parandamiseks tuleb, nagu tähendatud, issameiet tagurpidi lugeda.

Otsisid koerakoonlased kedagi taga, ühtlasi jälgi nuusutades, oli vanal ajal ainus abinõu nende käest pääsmiseks pastlaid, viiske või kingi tagurpidi jalga panna ja nii edasi minna, ehk aga ülepea paljajalu tagurpidi käia. Sedaviisi saatis tagaotsitav tagaotsija eksiteele: tagaotsija läks tagaotsitavat vastupidisest küljest otsima. Mõnd vaimlist olevustki, kelle tagakiusamist kardeti, juhiti tagurpidi käies vääradele jälgedele.

Eksimise puhul jõuab eksija õigele sihile, kui rõivad ümber pöörab, pahempidi, seega nagu tagurpidi selga paneb, just niisama kui mardisandid vahel karu esitades teevad, kasukat selga pannes pahempidi, karvad välja, sile pool sisse. Eksimisnõidus, mis nagu rõivaste välimusse hakanud, ei suuda seespool enam nagu mõju avaldada: ülepea selgivad eksija


147