Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/152

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


maa alla, nagu rahvasuu niisuguseid lugusid mõnestki kirikust jutustab.

Olgu veel tähendatud, et mõnel juhtumusel 4 õnnenumbriks peetakse. Neljaosaline ristikheina-leht, niisama neljaosaline sireliõis peavad leidjale õnne tooma.

Samasugune arvudest lugupidamine esineb Soomeski, kuid ulatub veel kaugemale. See on rahvusvaheline nähtus. Juba piiblis seisavad kolm ja seitse tähtsal kohal. Kolmainsus tõstab kolme pühade arvu hulka ja samale astmele kerkib vahel seitsegi. Vaatame kuhu vaatame, iga rahva elus nõuavad kolm ja seitse enestele tähelepanemis-väärilise auastme. Nad saavad rahva elu kohta sügavat muljet avaldavaiks tegureiks (Stackerjan, Aberglaube II, 270—272).

R. G. Kallas armastas oma filosoofilisi harutusi iseäranis 7 osasse jagada. Ta „Armulaud“ ja „System der Gedächtnisslehre“, eriti lk. 426 jj., annavad ta 7-süsteemi kohta elava tunnistuse. Ka Eesti Üliõpilaste Seltsi 5. Albumis käsitles ta seda küsimust, niisama J. Hurt Tallinna laulupeol peetud kõnes.

R. Kallas otsis omal ajal „Kalevipojast“ kõik selle 7-d kokku, kuid suurem jagu neist ei ole otse rahvaluulest pärit, vaid palju enam Kreutzwaldi omast sulest.

Sakslased peavad 13 eriti õnnetuks arvuks. Eestlaste hulka on niisugune usk vähe tunginud. Võõramaalastel on veel 77 ja 99 tähtsad arvud. Eestlased ei tee nendega kuigi palju tegemist.


Pastlad ja küünal.

Vana rahva teadete järele nülitud muiste inimesil mõnikord nahk seljast. Kreutzwald näiteks laseb raudrõiva-meest Pontust lausuda: „Lasksin sõjas surnud meeste nahad seljast nülgida, parkalil parkida ja neid siis hobuste ja lojuste nahkade asemel tarvitada, nõnda et minu majas muid nahkasju ei leitud kui pargitud inimesnahkadest tehtuid. Saapad mul jalas, vammus ja püksid, mis mul raudrõivaste all seljas, niisamuti hobuse sadul, valjad ja muud rihmad, mis sa siin praegu näed, on tehtud pargitud inimesnahkadest. Enne surma jäi veel hulk pargitud nahku järele.“ (Eesti r. ennem. jutud, lk. 306.) Olgu Pontusega lugu, kuidas on, vanal toorel ajal näib olevat inimeste naha nülgimist igatahes ette tulnud. Rahvajutud tunnevad mõnd juhtumust inimesnahast pasteldestki. Keegi mõisnik näiteks teeb kauba, et teda mees niikaua teenib, kuni paar pastlaid läbi kulutatud. Mõisnik annab uuele sulasele


152