Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/155

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


hane (Zeitschrift f. d. Mythologie IV, lk. 155), sakslased musta kassi jänese pähe (Simrock, Deutsche Mythologie, lk. 461) Viimased kõnelevad veel, et vanapaganat tuleb läbi kiriku võtmeaugu kolm korda kutsuda jänest ostma. Sakslastel kannab niisugune õnneraha nime Hecketaler, poolakatel ja väikevenelastel aga inklus ja nuklus (Am Urquell IV, lk. 109).

Mõne arvamise järele võib kogu õnneraha korraga välja anda, mõne arvamise järele tuleb teda välja andes ikka vahetada, nii et omanik õnneraha eest uuelt omanikult osa tagasi saab. Säärasel puhul tuleb õnneraha maagiliselt alati endise omaniku juurde tagasi. Lüüakse aga õnneraha naelaga laua külge või mujale kinni, ei pääse õnneraha enam tagasi endise omaniku juurde.

Arvatakse, et õnneraha andja vanapagan mõne aja pärast antud raha eest rahasaaja hinge enesele nõuab. Sellepärast katsutakse tihti, kui juba küllalt rikkust kogutud, õnnerahast lahti saada. Lahti ei saa muidu, kui et raha sinna tagasi viiakse, kust ta saadud (49394).

Raha kohta üldse valitseb Eestis veel järgmine usk:

Mahamaetud raha saadakse kätte, kui ta kohal must loom ohverdatakse. Seisab ülepea raha või muu varandus 7 aastat maa sees, ei saa teda enam heaga kätte.

Rahaaugu põlemist nähes tuleb kolmetahuline kinganõel tulle visata, 3 korda pahema jala kannaga peale lüüa ja tagasi vaatamata koju minna: teisel hommikul leitakse sealt raha (Kose).

Raha kadumise puhul arvatakse tavalisesti vanapaganat süüdlaseks. Raha leidmiseks keeratakse muruheinte ladvad kokku ja pannakse kivi peale. Arvatakse, et nagu heina ladvad kokku keeratakse, nii murtakse vanapagana kael kahekorra. Kivi jäetakse seni heintele, kuni raha käes (Võnnu).

Jõulu- või vana-aasta õhtul kirikusse minnes pannakse kõik raha tasku, — siis saab selle raha eest uuel aastal hästi odavat kaupa (Risti).

Ei anta uue-aasta päeval raha välja, lööb raha aasta jooksul ikka ette; saadakse aga sel päeval raha, on kogu aasta hea rahasaak.

Jõulus võtab peremees kaevust pange vett ja paneb hõberubla sisse: selle veega pesevad kõik nägu, et haigused jääksid tulemata.

Kopik raha ja sooja leiva kooruke pannakse kohtusse minnes rinna peale, — siis saab Tartumaa rahva arvamise järele alati õiguse. — Võrumaal paneb iga sugulane surnule mõne kopika rinna peale „kõrtsirahaks“.


155