Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/156

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Uue maja ehitamisel pannakse hõberaha nurga alla, — siis ei lõpe raha majast.

Kes metsas käies valget nõelussi näeb, torgaku teda kolm korda raudoraga, — siis leiab torkaja sealt kohalt rahaaugu (Risti).

Hõberaha pannakse lapse ristimisvette, et laps ikka terveks jääks ega midagi paha ta peale hakkaks.

Läheb noorik esimest korda kaevust vett tooma, viskab ta raha kaevu (Tõstamaa).


Saun.

Suurest tammest tehakse pärast maharaiumist peale muu saungi (Kalevipoeg, VI, 897—903). Saun oli muistse esivanema elus õieti kõige tähtsam koht: saunas sündis ta ja niisama suri ta seal. Lugulaul „Kalevipoeg“ laseb Linda sauna minna sünnitama. „Külaeided kütvad sauna, orjad kandvad kaevust vetta. Teised sängi säädimassa, pere pinki paigutamas.“ Nurganaine käib sada korda sauna vahet ja saadab palveid Rõugutaja poole, et see hädaajal abi tooks (II, 478—621). Hilisemad laulud ei tunne enam nurganaiste aitajat Rõugutajat, vaid ta asemele astub Maarja; Kreutzwaldile ei meeldinud kristlik Maarja; ta asetas Maarja asemele paganliku Rõugutaja. Sellekohased nurganaise-laulud põlvnevad kõik kristlikust ajast (võrdl. Neus, Estnische Volkslieder, 28).

Lugulaul „Kalevipoeg“ laseb oma kangelase kuningaks vihelda (III, 499—523), ilma et ometi üteldaks, kus kohas viheldi. Meil tuleb muidugi oletada, et see saunas sündinud. Rahvasuu niisugust vihtlemist ei tunne; selle on Kreutzwald ilustuseks juurde lisanud. Küll aga teab rahvasuu muidu kõnelda, et saarlaste vägimees Tõll Hiius venna Leigri juures saunas käinud. Et aga Hiiussekäik aega nõudnud ja aeg tal tihti puudunud, otsustanud Tõll ise Haudlasse enesele sauna ehitada. Ehitanudki. Sauna kerisekivide kohaletoomise puhul saanud Tõllu naise Pirita jalg viga. Saun, õigemini saunaskäimine meeldinud saarlastele nii väga, et nad pea igaüks enesele sauna ehitanud (R. Kallas, Eesti Üliõpilaste Seltsi Album II, lk. 170). See väide ei vasta muidugi reaalsusele. Kuidas saun mujale Eesti levis, selle kohta puuduvad teated.

Igatahes kuulub saun vanimate eesti ehitiste hulka. Vanasti oli saun pealegi Eestis palju suuremas lugupidamises kui meie päevil; igatahes käidi palju sagedamini vihtlemas. Nii tihti meil saunas ei käidud kui Soomes, kus ometi igal pool ühte-


156