seletuse, kui pühapäevagi loeme õnnetusepäevade hulka, vaatamata sellele, et ta paljudel seisab õnnepäevade kirjas. Kuid sagedasti muutub tööta veedetud pühapäev joomispäevaks ja pühapäeva järel veel esmaspäevgi. Alkoholi-aurus viibivat inimest kohtab mõnd korda õnnetusi niihästi pühapäeval kui esmaspäevalgi.
Niidetakse esmaspäeval ja teisipäeval lambaid, toovad nad valgeid tallesid. Tarvastus keeldakse aga esmaspäeval lambaid niita.
Esmaspäeval ei tohi uut tööd alustada ega teele minna, ülepea midagi uut ette võtta: mitte laulatada lasta, teenreid teenistusse võtta ega loomi esimest korda välja ajada. Ülepea kõige kohasem on esmaspäeval kodus vagusi paigal olla ja kõike lasta sündida, kuidas sünnib. Isegi loogu kardetakse esmaspäeval vihma käest päästa. Esmaspäeval sündinud laps ei tohi karja hoida, — muidu murravad hundid palju loomi (Ambla).
Lastakse karja esimest korda esmaspäeval välja, murrab hunt suvel palju loomi (Viljandi).
Käib esmaspäeval külalisi, käib neid kõige nädala (Vigala).
Müristab esmaspäeval esimest korda, tuleb hea aasta.
Nähakse kevadel hunti esimest korda esmaspäeval, juhtub nägijale palju õnnetust.
Esmaspäeval ega reedel ei liigutata sängi: siis jääks inimene põdema. Samul päevil ei seata ka lapse kätkit üles.
Esmaspäeval ussi näha tähendab õnnetust.
Esmaspäevane külaskäimine äpardub (Paistu).
Esmaspäevase rõivaste või pastalde paikamise peale kuluvad paigad ruttu.
Esmaspäeval vara ülestõusja on kogu nädala usin tööle; niisama on erk see, kes esmaspäeva hommikul ja õhtul tule vara üles võtab.
Kui esmaspäeval tulega mõnd kahju sünnib, sünnib seda kogu nädala.
Esmaspäeva-õhtut peetakse pühaks: keedetakse putru ja viiakse sauna vaimudele (Vigala).
Esmaspäeval ei tohi loomi tappa, — siis on looma-õnn halb.
Esmaspäeval ei tohi noorikule tanu pähe panna: saab halb elu (Tarvastu).
Teisipäev.
Aus seisis juutidel teisipäev, mida õnnepäevaks arvati. Sel päeval peeti enamasti ikka pulmi; sel päeval alustatud abielu
169
