Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/170

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


sai juutide arvamise järele õnnelikuks. Ka sakslased peavad teisipäeva heaks pulmapäevaks (Stemplinger, Antiker Aberglaube, lk. 114).

Teisipäev on üldiselt hea päev. Keeldud on villast riiet pesta ja vee sees käända: niisugusel puhul hakkavad lambad ümber käima.

Teisipäeval sündinud lapsest saab suur töömees (Lutsimaa).

Teisipäev, neljapäev ja laupäev on arstimispäevad. Muil päevil ei saada arstimine abi.


Kesknädal.

Mõnes kohas, näiteks Pärnu- ja Harjumaal, peab rahvas kesknädalat õnnetusepäevaks: sel päeval hukatud vanal ajal vange (P.-Jaagupi).

Kesknädalal ei tohi kapsaid istutada, sest kesknädalal on tuhkapäev: kapsastele tuleks kesknädalal istutades tuhk peale.

Niidetakse kesknädalal ja neljapäeval lambaid, toovad nad valgeid ja musti tallesid.

Kesknädalal ei tohi mingit uut asja ega teekonda ette võtta; ei tööd alustada ega lõpetada; ei tohi kevadel karja esimest korda välja ajada ega sügisel talveks kinni panna; ei tohi uue koha peale minna teenima, — muidu tuleb pea jälle kohta vahetada.

Kui kesknädalal või reedel särki lõigatakse, langeb särgi kandja saksa viha alla (Tõstamaa).

Kesknädalal ja reedel on setudel paastupäevad. Setud ütlevad, et Kristus paastunud neil päevil, seepärast pidavat ka nemad paastuma (Vastseliina).

Kesknädalal ja reedel keedetakse tavalisesti putru. Pudrukeetmis-päeva kohta üteldakse ometi, et sel päeval ei tohi kolida (Tallinna).

Sakslased peavad kesknädalat õnnetusepäevaks, sest et sel päeval Juudas Jeesuse ära annud; nemadki keelavad sel päeval midagi uut ette võtta (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 69). Skandinaavlased sellevastu peavad kolmapäeva Odini päevaks, pühaks päevaks, mil keeldud mõnesuguseid töid ette võtta (Storaker, Tiden, 13). Ühe märkuse järele Kambja kirikukroonikas võib oletada, et muiste Eestiski nagu Skandinaavias kolmapäeva pühaks peetud. XVIII aastasaja visitatsiooniprotokollis öeldakse, et kolmapäeva kihelkonnas enam ei pühitseta (Sitz.-ber. d. Gel. Estn. Ges. 1908, lk. 35).


170