aga ilma vilistamatagi ilmub ta tihti neljapäeva-õhtul, ilma et ta ometi teeks ainult selle õhtu oma ilmumisajaks, vaid ilmub niisama hea meelega laupäeva-õhtuil ja isegi muul ajal. Neljapäeva-õhtul ristteele minnes satutakse vanapaganaga ilma tahtmata kokku.
Uue elu alustamiseks arvatakse neljapäeva iseäranis edu andvat. Neljapäeval minnakse kosja, lootuses, et siis abielu saab õnnelik. Neljapäeval algavad pulmad, kuigi laulatus juba pühapäeval ära toimetatud.
Ülepea on neljapäeva-õhtu püsinud paljudes kohtades uuema ajani poolpühana, mil kahjulikuks arvatakse tööd teha, vähemalt naisterahva tööd (Vahepalukesed, 15).
Neljapäeva-õhtutel peeti varemini mängutubasid, kuhu noored inimesed kokku tulid aega viitma. Hea meelega kõneldi niisugusel puhul vanu jutte ja anti mõistatusi mõista, aga tehti ka mõnesugust nalja. Mida põnevam jutt, seda enam sai kõneleja kiitust. Kuusalus kõneldakse, et seal valejutu kõnelejat ei sallitud; niisugune isik tõmmati pingile pikali ja anti talle pihta.
Neljapäevane künd ja maaharimine kasvatab söödikuid põllule. Neljapäeval külvatud seeme ei kasva hästi ja neljapäeval lõigatud vili ei idane, — see on meeste töö nuhtlus (Paistu).
Naisedki ei jää karistamata. Kui neljapäeva-õhtul villu kedratakse, murrab hunt lambaid. Kraasitakse villu, jäävad lambad villata; kedratakse linast lõnga, äpardavad linad põllul või vanapagan hakkab vokki ümber ajama (Ambla).
Neljapäeval ei tohi uut tööd alustada, oma kasu püüda ega teisele ta eksitust ette heita. Neljapäeval peab igaüks teistega leplik olema, — siis ollakse temaga leplik. Neljapäeva-õhtul peab oma saagist midagi puu alla maha panema.
Kes neljapäeval puu sisse auku puurib, puurib seda looma sisse.
Jäetakse neljapäeva-õhtul põrand pühkimata, ei tule tuleval talvel kosilasi; pühitakse põrand ära, tuleb tihti kosilasi. Rootslased nõuavad niisama põrandapühkimist. Kord tulnud Thor ühe naise juurde neljapäeva-õhtul ja leidnud põranda pühkimata; see sünnitanud palju pahandust. Et Thor sel õhtul sagedasti ilmub, vaja põrand puhas hoida (Hyltén-Cavallius, Wärend I, 233).
Neljapäeval maetud surnud ei hakka kodu käima. Muil päevil maetud ja kodu käivad surnud maetagu neljapäeva-õhtul uuesti maha, — siis ei tule nad enam iialgi inimesi kollitama.
172
