kilda. Germaanlased pühitsesid reede Freyale; sellelt naisjumalalt oleme, nagu enne tähendatud, pärinud nimegi fredag, „reede“, mille jaoks meil omakeelne nimi puudub (Wuttke, D. d. Volks. 71). Kuna mujal Eestis neljapäeva-õhtut kõige paremaks kosjaõhtuks peetakse, soovitatakse selleks Vaivarus imelikul viisil reede-õhtut.
Iga reedet peeti hädaohtlikuks. Napoleon I-st teatakse, et ta reedet kangesti kartis (Meyer, Der Aberglaube, lk. 209). Kõige rohkem kardeti seda reedet, mille peale juhtus jüripäev. Jüripäev esineb ju suure kolimispäevana Eestis. Kui reedesel päeval koliti, ennustas päev iseenesest õnnetut elu uues elukohas. Seepärast katsuti niisugusel puhul kolimist ikka juba neljapäeval ette võtta. Reedeste kolijate kohta tähendati: hunt sööb reedese vasika. Kui reedel võetakse karjane, teeb hunt kogu karjale kahju (K.-Jaani).
Sõrmeküüsi lõigata on reedel ometi soovitav, sest niisugusel puhul ei tule lõikajale hambavalu. Pastlaid sellevastu ei tohi iialgi reedel lõigata, ka mitte pastlapaelu teha: need ei seisa kuigi kaua.
Reedel ei külvata lina, sest niisugustel linadel tekivad tõrvaplekid külge: Jeesuse verepisarad muutuvad linadel tõrvaplekkideks (Tarvastu).
Rahvasuu kiidab reede-õhtust vihtlemist: see olevat nagu rõõsa piimaga vihtlemine, neljapäeva-õhtune — nagu veega, laupäeva-õhtune — nagu paksu verega.
Reedel ei tohi õue pühkida, — siis tulevad kohe sead seda üles tuustima.
Reedel ei aetud karja esimest korda välja: tuli õnnetust.
Niidetakse reedel ja laupäeval lambaid, toovad nad musti tallesid (K.-Jaani).
Reedene ilm mõjub pühapäevasesse ilma, — see käib reedese ilma järele. Reedel ei tohi kellelegi looma müüa, õigemini ei pea keegi looma ostma, sest niisugusele loomale juhtub õnnetusi.
Reedel pühitud muru songivad sead.
Sajab reedel vihma, sajab ka pühapäeval (Tarvastu).
Tõstamaal keeldakse reedel mingisugust tööd alustada.
Müristab reedel esimest korda, tuleb halb aasta.
Nähakse hunti kevadel esimest korda reedel, saab nägija sel aastal rohkesti pulmi.
Halb lugu on, kui reedel, ka esmaspäeval haigeks jäädakse, — siis on tervekssaamine kahtlane; enamasti sureb haige.
174
