1., 2., 6., 11., 18. jaanuar |
1., 5., 16. juuli |
Kohati vahelduvad rahvasuus veel needki päevad. Ülepea ei näi rahvas iga päeva poolest kindel olevat, missugust just õnnetusepäevaks tuleb pidada.
Tallinna Eesti Muuseum avaldas rahalise loterii puhul 1926 õnne- ja õnnetusepäevade nimestikud. Rahva tuntud 42 õnnetusepäevast leidub selles nimestikus ainult 6 „õiget“ päeva, nimelt 13. märts, 18. aprill, 10. ja 17. mai, 5. juuli ja 16. oktoober; kõik muud õnnetusepäevad ei vasta „rahvakalendri“ õnnetusepäevadele.
Õnnelikuks ööks peetakse jõulu- ja jaani-ööd, kuna päevi endid vähem õnnelikuks arvati. Siiski ei olnud need õnnelikud ööd ilma hädaohuta. Sel puhul uitsid just nõiad ja kurivaimud ühest kohast teise, püüdes inimestele kahju teha. Jõulu- ja jaani-öösi võis õnnega kokku juhtuda, aga niisama hõlpsasti ka vaenlaste poolt pandud lõksu langeda. Sellepärast pidi igaüks nende õnnetoovate ööde eel otsima mõnesuguseid abinõusid varitsevate hädaohtude kõrvaldamiseks.
Setumaal arvatakse enam veel kui jõulu- ja jaani-ööd lihavõtte-ööd õnnelikuks, kuna mujal eesti rahva lihavõtte-õnnest vähe teatakse. Lihavõtte-ööl või -päeval sündinud lapsed saavad kogu elu õnnelikuks ja lihavõttes surnud isikud lähevad setude arvamise järele otsekohe taevasse.
Veel tuntakse kolm õnne-ööd, mil näha inimese õnnetähed ja õnneteed. Need ööd on 14. oktoobril, 2. novembril ja 21. detsembril. Neil öödel võivad targad taevatähtedest õnne välja lugeda ja ette kuulutada. Sünnitäht leidub igal inimesel ikka õhtu pool. Kui see üles otsitud, on kerge õnnetähti üles leida. Hämaraks jääb, missugune täht õhtu pool on kellegi sünnitäht ja kuidas seda tähte ära tunda. Vist arvatakse ometi, et tähetark oma tarkusega sünnitähe peab kindlaks määrama.
Jõulukuu esimesed päevad on paremad ja õnnelikumad kui viimased.
Osa rahvasuust saadud teateid jätab mulje, nagu oleksid eestlased aja jooksul kogemuste varal suutnud õnnetuid ja
179
