Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/185

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


kalendriks, vaid tähtraamatuks, niisuguseks raamatuks, kus kõik tähtpäevad aasta algusest aasta lõpuni sees leiduvad. Wiedemann loendab niisuguseid 45, J. Jungi „Muinasteaduses“ I tõuseb nende arv 61 peale, Sirvilauad tunnevad neid 55. Vahe oleneb sellest, et ühed vähem tähtsaid jätavad tähele panemata, teised aga neid kaasa arvavad.

Raske on meie päevil ära määrata, kui palju tähtpäevi vanad eestlased tundsid paganuse ajal. Praegused tähtpäevad on kõik katoliku ajast pärit, kuid olgu kohe tähendatud, et palju tähtpäevi paganuse-aegsetega ühte sulasid. Nad omandasid tavalisesti kristluse nime, säilitasid aga osa paganuse-aegseid kombeid. Kristluse nimed jälle on pühalistelt pärandatud. Katoliku kirik, niisama kui vene usu kirik, paneb suurt rõhku pühaliste austamise peale. Igale pühalisele on aastas üks päev määratud ta austamiseks, mõnele tähtsale koguni kaks või rohkemgi. Kuna pühaliste arv on suurem kui aasta päevade arv, pidi mõne päeva peale mitu pühalist mahutatama, nii et mõnikord sama päev mitme pühalise mälestuspäevaks muutus. See nähtus paistab silma vanematest kalendritest, veel enam võõrkeelsetest kalendritest, kus kõik sel või teisel päeval pühitsetavate pühaliste mälestuspäevad loendatud. Meil on peale mõne üksiku ristinime, nagu Jaan, Jüri, Mihkel jne., nimepäevade pühitsemine kadunud; pühitsetakse ainult sündimispäevi või mitte sedagi. Soomes sellevastu kestab, nagu vene ja katoliku usu mail, nimepäevade pühitsemine täiel mõõdul edasi; alati vaadatakse järele, missuguse nimepäeva pühitsemist kalender lähemal ajal kätte juhatab. Keskajal pandi meilgi veel niisama nimepäevi tähele kui katoliku kiriku mail praegugi ja arvutati aega nende järele.

Vaatame keskaegseid dokumente, puutub meile kohe silma ajaarvutamine tähtpäevade järele. Dokumendis nimetatakse, kui mitmes aasta pärast Kristuse sündimist; lähem ajamäärus käib tähtpäevade järele. Nii näiteks: esimesel täiel nädalal paastus 1563. aastal pärast meie Issanda Kristuse sündimist. Ehk jälle: Tartus Issanda 1471. aastal lähemal neljapäeval pärast Invocavit. Ehk jälle: Tartus Issanda 1456. aastal teisipäeval pärast Maarja taevamineku päeva. Ehk: Ronneburgis lähemal neljapäeval enne Valenti märtrit. Niisama teised: püha Bartolomeuse päeval, püha Laurentsiuse päeval jne. Ikka võetakse lähtekohaks tähtpäev ja arvutatakse aega selle järele, kas tähtpäeval enesel või mitu päeva enne või pärast seda tähtpäeva. Kuupäevade järele arvutatakse aega ainult õpetlaste ringkondades, kõik muud arvutavad seda ikka tähtpäevade järele, nagu see


185