Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/192

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

Looma ostmise puhul võetakse vanast kohast kivi kaasa ja visatakse uude kodusse jõudes kaevu, — siis ei igatse loom enam vanasse kohta tagasi (Kuusalu).

Ei taha loom uude kohta jääda, lõigatakse pealae kohalt tükk karvu ära ja pannakse uksepiida vahele; lehma nina vajutatakse seesugusel puhul sõnnikusse.

Sureb majas peremees või perenaine, sureb pea ka loomi. On enne inimese surma loom surnud, ei ole enam looma surma karta; ei ole aga enne looma surnud, sureb pärast tingimata mõni.

Nõiad toovad loomadele surma, visates maja ligidale lihatükke. Leitakse niisugune lihatükk, pannakse see vanade pükste sisse, viiakse pärast päevaloodet metsa sipelgapesasse ja jäädakse sinna ootama. Varssi tuleb see inimene, kes lihatükid maja ligidale pannud, neid sipelgapesast ära päästma. Seesugusel puhul antakse lihavõtjale soe saun ja loomasurm kaob. Tahetakse aga nõiale kurja paremini kätte maksta, korjatakse lihatükid kokku ühe riide sisse ja pannakse lõmmu õrte alla rippuma. Seepeale pöördub loomasurm tagasi sinna, kust ta välja tulnud, ja tapab viimse hingeni kõik loomad majas (Vigala).

Kui loom haigeks nõiutud, võetakse salaja selle inimese maja seina vahelt, kelle süü arvatakse haigus olevat, riideräbalaid või ahjuluua paelu ja suitsutatakse nendega haiget looma ninast peale hakates ümberringi ära: siis tuleb looma häda nõiduja enese peale ja loom saab terveks. Nõiduja ei saa muidu oma hädast lahti, kui saadab looma omaniku käest enesele midagi suhurüüpamiseks saama; kui seda ei anta, peab ta valust lahtisaamise pärast oma maja ära põletama või enesele muud kahju tegema (Kuusalu).

Loomad edenevad hästi, kui vaksapikkune pihelgane pulk võetakse ja sellega looma saba ära mõõdetakse. Ehk võetakse 12 loodi sulahõbedat, lastakse oherdiga 12 auku seinapalki, pannakse igasse auku lood sulahõbedat ja taotakse varnad peale. Nende varnade külge seotakse loomad (Ambla).


Härg.

„Eesti rahvalaulude“ kümnes number on Soome härjale pühendatud. Soome härjaks on härg muidugi sellepärast nimetatud, et Soomes samasugune härg esineb (Kalevala XX, 17—118). See Soome härg oli härgade härg: tuhat sülda turi pikk, sada sülda sarved laiad, pääsuke sai päeva


192