Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/20

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Läheb päike paastu-maarjapäeval hange, on ta 9 ööd-päeva hanges, sealt tuleb välja ja läheb vette, kus jällegi 9 ööd-päeva viibib; sealt välja tulles läheb ilm suvele (Paistu).

Päikesepaiste suurel neljapäeval annab kuivi ilmu kaks nädalat enne jaagupipäeva, suurel reedel — kaks nädalat peale jaanipäeva (Pilistvere).

Kui päike kevadel teeradasid ühte külge pidi sulatab, ei saa sel aastal keeduvilja (Viljandi).

Paistab lauritsapäeval päike, tuleb kuiv, soe sügise (Paistu).

Wundereri järele (Wunderers Reisen in Russland 1590) väidab Kruse, et eestlaste jumal muiste päikesejumalat tähendanud ja et nüüdki veel eesti naisterahvad rinnaehtel päikese, kuu ja tähtede kujusid kannavad (Urgeschichte des Estnischen Volksstammes, lk. 76). Kruse ei suuda oma väiteid ometi paremini põhjendada.

Vanad eestlased ei pidanud mitme muu rahva moodi päikest jumalaks, küll aga arvasid nad, et päike ja muud taevakehad niisama elu avaldavad nagu meie maailm, et nende peal hingelised elavad, kes päikese, kuu ja tähe nime kannavad. Neid hingelisi ei nimetanud vanad eestlased ka mitte jumalaiks ega annud neile jumalikku au. Nad esinevad inimestena, niisama majapidajaina kui maapealsed inimesed, teevad niisama tööd kui inimesed, käivad maapealseil neiudel kosjaski. Päikese peremees kannab rahvasuus nime päike ehk päev, nagu ülepea rahvasuu päikese ega päeva vahel sagedasti vahet ei tee, vaid päikese asemel päeva nime tarvitab.

Kuidas päikese peale hingeline päike saanud, selle kohta jätab rahvaluule meid käsitsi kobama: me seisame fait accompli ees ja peame seda arvestama.

„Kalevipoeg“ laseb päikese tulla Salmet kosima:

Tuli päike poisikene,
Põlevsilmil peiukene
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsaril. (I, 206, 209.)

Kuna Kreutzwald muidu lugulaulu palju oma tarkust pannud, on ta Salme laulu seda ainult vähe lisanud, sest umbes samasena leidub laul tõesti rahvasuus. Põlevsilmil peiukene on igatahes Kreutzwaldi lisa laulule. Mõista tuleb ütlust 50 hobusest ja 60 kutsarist muidugi nii, et päike ise 50 hobuse ega 60 kutsariga ei sõida, vaid suurte meeste viisi enesele hulga saatjaid kaasa võtab, kelle arvu luuleline vabadus 50


20