Kass visanud lehma nisa tulle, koer toonud nisa tulest välja, kuid põletanud nina. Sest saadik on koera nina must (Miks, 44).
Nagu hunt on koergi vanapagana vaenlane. Kord vanapaganaid taga ajades väänanud koer puusa ära. Valu pärast hoidnud koer teist külge viltu. Sest saadik on koerad harjunud viltu jooksma (Miks, 46).
Koer, eriti neljasilmaline, näeb vaimusid või, kui ei näe, tunneb ometi nende haisu, nagu ta inimesegi jälgi haisu järele taga ajab.
Risti kihelkonnast saadud teate järele tuleb koer inimessoo ärapäästjaks arvata. Suure põua ajal kõrvenud kõik viljakõrred põllul. Nälg ähvardanud inimessugu kaotada, sest viljaseeme puudunud täiesti. Kõige suuremal hädaajal leitud koera käpa all viljapea. Sest viljapeast saadud seemet ja inimessugu jäänud elama (25357).
Hea koer saab sellest kutsikast, kes taoste peale ronib.
Koer, kellel kurgulaes 9 pügalat, on hea ja tark koer; kellel terav pealagi — tige.
Kurja inimest ei salli koer. Haugub ta kangesti kellegi peale, on see märgiks, et inimene on kuri.
Tõstetakse kutsikas turjapidi üles, aga ei karju ta, saab tast kuri koer; kui karjub, ei kõlba kuhugi (S.-Jaani).
Koerakutsika eest antakse mõni peotäis soola, et ta oleks hästi soolane (= kuri) (Rõngu).
Koer kipub selle kallale, kelle pükse jalas lapitakse.
Koer saab sõbraks, kui talle 3 tilka oma higi antakse.
Lakub koer haiget last, saab laps terveks.
Hammustab koer kedagi, siis tuleb teda selle eest peksta ja lastakse seda kohta, kust koer hammustanud, nuusutada ja lakkuda, — siis paraneb koht ära.
Koera võib kurjaks õpetada, kui teda lastakse kirvest lakkuda või talle noa otsast leiba antakse.
Karjakoeraks määratud kutsikas tõmmatakse läbi püksisääre käsikivil, keeratakse kolm korda käsikivi ringi ja öeldakse: „Ma jahvatan sind kurjaks.“ Seepeale viiakse koer lauta. Niisugusest koerast saab hea karjakoer.
Soovitakse kutsikast mitte kurja koera, peab teda sabapidi kolm korda läbi aiaroigaste tõmbama.
Tigeda koera muudavad järgmised sõnad heaks:
211
