bama. Taevataat lasknud hundi karja-ametist lahti, lubades talle neist loomadest ennast elatada, kes suurest karjast eemale lähevad. Sest saadik murrab hunt kariloomi, kogu hundisool on must suu ja hundi suu kõrvetamisest hundil ka kõrvenud hais juures (Teine Rahvaraamat, 33).
Teisendi järele on ometi Jumal hundi loonud külmakingade kaotajaks, teatakse Saaremaal (Wiedemann, Aus d. inn. u. äuss. Leben, 449).
Et hundi süda kivist, ei tohi kiviga visata hunti, sest siis saaks ta koguni kurjaks. Hundiga kokku puutudes tuleb talle ütelda: külamees, pool teed sulle, teine pool mulle! Ehk: kääna oma teed, ma lähen oma teed. Et hundi keha sauest, sööb hunt jõekaldast või mujalt hundisaue jõu saamiseks.
Hilisem aeg on hundid püha Jüri kaitse alla annud. Hundid moodustavad nii-ütelda ta ratsaväe; püha Jüri ise ratsutab ikka hundi seljas. Kui hunt ilma kurja tegemata karjast läbi läheb, ratsutab püha Jüri ta seljas, kuid karjased ei näe ratsutajat. Püha Jüri ei luba hunte, kui ta nende juures, karja puutuda; lahkuvad aga hundid püha Jüri juurest, unustavad nad selle keelu. Hunte hüütakse tihti „püha Jüri kutsikateks“. Karjakaitse-lauludes palutakse tihti püha Jüri kutsikaid ahelasse panna, et nad karja kallale ei pääseks. Rahvas usubki, et püha Jüri jüripäeval oma kutsikaile päitsed pähe paneb ja mihklipäeval peast ära võtab, — selle aja jooksul ei tohi hundid kurja teha. Ülepea on Vanaisa — teised ütlevad püha Jüri — hunte keelnud hobust aiste vahel ja härga vankri või adra ees murda. Kui kord hunt härja murdnud, pannud Vanaisa ta nuhtluseks ühes härja ja vankriga taevavõlvile.
Talvisel külmal ajal saavad hundid taevast toitu. Mõned teated nimetavad toiduandjat Vanaisaks, teised pühaks Jüriks (Osiliana, lk. 35), kolmandad ei tea mingisugust andja nime nimetada. Saaremaal öeldakse, et huntidele taevast liha ja leivapätse jagatakse (Osil., lk. 35), ka tahusarnaseid tükke; enamasti kuuldakse suurel maal väidet, huntide toit olla midagi tahusarnast. Kui keegi inimene huntide söötmist varjult vaatab, jääb üks hunt ilma. Hääl taevast määrab varjultvaataja hundile. Hädavaevaga pääseb pealtvaataja murdmisest (Neljas Rahvaraamat, 31). Enamasti uluvad hundid nende söötmise puhul. Kord ulumist kuuldes läinud mees huntide söötmist vaatama. Püha Jüri annud igale hundile osa liha, ainult üks jäänud ilma. Seda kästud minna meest murdma. Hunt kippunud meest murdma. Hundiga võideldes kuulnud mees hüüdu: „Luba hundile härg, siis pääsed lahti!“ Mees lubanud. Koju-
219
