Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/230

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Põhjakonna lugu ei ole ma Kreutzwaldi kirjeldatud viisi rahvasuust leidnud. Sellega ei ole ometi öeldud, nagu oleks põhjakonna lugu täiesti Kreutzwaldi luule. Ei, loo teisendit tuntakse hästi, kuid põhjakonna asemele astub tavalisesti merekoll või muu sarnane koletis. See muinasjutt sisaldab üldise, väga tuttava rahvusvahelise motiivi, nagu see esineb Aarnegi muinasjuttude nimestikus nr. 300 all. Kreutzwald igatahes on selle muinasjutu oma viisi moodustanud, oma ehetega kaunistanud ja nii meile põhjakonna kinkinud. Ülepea tuleks põhjakonna asemel põhjakonnj lugeda, see nimi oleks kohasem, sest koll ja konnj tähendavad umbes sama.

Konnad palunud muiste „veejumalat“, et see neile kuninga annaks. „Veejumal“ visanud selle palve peale paku tiiki konnadele kuningaks. Konnad ei olnud selle kuningaga rahul; palunud, et neile parem antaks. Siis määranud „veejumal“ neile toonekure kuningaks. Seda kardavad konnad ja poevad eest peitu, seniajani kahetsedes, et nad heast kuningast ei osanud lugu pidada (Viljandi, 32795).

Nõid saadab mõnikord konna külarahva lehmade piima udaratest imema. Niisugune konn võetakse kinni, tehakse maatasase kivi peale tuli üles, visatakse konn tulle. Varssi ilmub kas nõid ise või saadab kedagi linnu näol konna tulest ära päästma, kuid see tõrjutakse tagasi ja ollakse seal juures kuni konn põlenud, — siis ei tule keegi enam lehmi imema. Ühed peavad konna nõiaks eneseks, teised nõia saadikuks.

Ustakse, et nõiad võivad konna või ussi inimesele sisse kasvatada. Et üht või teist sisse kasvatada, pannakse odratera konna või ussi lõhkilõigatud pähe idanema, nii et sedaviisi mõned linnaseivad saab. Niisugused ivad heidetakse juua antava õlle sisse. Esimestele õllejoojatele kasvab siis uss või konn kõhtu. Tõepoolest ei ole konn mingisugune konn, vaid kasvaja, mis vähe konna kuju meelde tuletab (Saarde).

Kui konn ja madu tülitsevad ja kui keegi neid lahutab, kolm korda nende vahelt läbi käies, ei hakka nõidus lahutaja peale (Wiedemann, A. d. inn. u. äuss. L., lk. 396).

Konn esineb tuleviku ettekuulutajana:

Näeb perenaine kevadel konna esimest korda vees, saab ta suvel lehmadelt palju piima; näeb ta kuival maal, — vähe. Muil inimestel tähendab konna vees nägemine varvaste haudumist, kuival nägemine aga terveid varbaid (Põlva); Võru pool öeldakse: vees nägemine — konnasilma varvaste all; Tormas: vees nägemine — huulte mittelõhkemist suvel, kuival — lõh-


230