terveks; üldse on tal õnnelik käsi. — Kui palju vainuköisi näha, tuleb sõda.
„Kalevipojas“ laseb Kreutzwald imelikul viisil koerakoonlasi vainuköie vägimehele takistuseks välja nõiduda (XVI, 924—937). Kalevipoja ratsu kohkub vainuköit nähes nii hirmsasti, et surnult samblasohu maha langeb. Rahvasuu igatahes niisugust nõrka ratsut ei tunne, kes nagu mõni nõrkade erkudega isik surnuks kohkub.
Vainuköit öeldakse Soomes niisama sõda ette kuulutavat. Kui see köis liigub maja poole, viib ta talule rikkust, aga kui majast eemale roomab, tuleb vaesus majja. Vainuköie lahutanud sõrmega võib palju haigusi parandada. Sortavalas arvatakse selle varal raha-auku leitavat (Kotiseutu, 1911, nr. 4).
Sisalik.
Sisalik tekib mõne väite järele tükkidekslöödud mao osadest.
Kui sisalik inimest 9 korda nõelanud, sureb inimene (Sõrve). Seitsmekordne sisaliku nõelamine, hammustamine tähendab sedasama, mis ühekordne nõelussi nõelamine (Vigala).
Sisalik on ussi rätsepp. Läheb uss mitmeks tükiks katki, võib sisalik ta ära parandada (Rõuge).
Kui sisalik 9 korda ümber sõrme saab käia ja siis hammustab, ei aita hammustamise vastu ükski rohi, vaid inimene sureb varssi. Sisalik on nõelussi poolvenda (Tarvastu).
Nõiad nõiuvad vihamehele sisalikud kõhtu, mõnikord ka usse (Avinurme).
Germaanlaste väite järele on sisalik vanapagana ja nõidade vahelisest ühendusest alguse saanud (Simrock, Deutsche Mythologie, lk. 470). Saksamaal väidetakse, et sisaliku rasv teeb nägematuks.
Veel väidetakse Saksamaal niisama kui Eestis, et sisalikud inimese magamise ajal vahel inimese suust kõhtu poevad (Haas, Pommersche Sagen, lk. 210).
Nahkhiir.
Nahkhiir langeb nagu hunt ja kits vanapagana loodud loomade hulka. Jumala lindude loomist nähes tulnud vanapaganalgi tahtmine lindu luua, aga ei osanud midagi paremat luua kui nahkhiire, kes ta käskjalana öösiti käib vaatamas, kust peremees saaki saaks. Teisendi järele küsinud vanapagan enne Jumalalt luba loomiseks. Jumal määranud tingimuseks,
247
