laste nuttu ja tähtede kaebamist. Jeesus nutjaid trööstima. Nagu näha, tundsid muistsed neiud samasugust igatsust kui meieaegsed, nimelt mehele minna. Ilma lapsed ei pea Jeesuse tröösti saades enam nutma ega kaebama.
Kuu olgu tuo tütar kunigille,
Ao tütar Aleville,
Pääva tütar päälikille (nr. 162).
Taeva neiudele määratakse kõigile maapealsed peiud. Jääb seletamata, missuguse põhimõtte järele peiusid määratakse; kuutütar näikse kõige parema osa saavat, vähemalt seisuse järele: kuninga. Päevatütar saab pealiku osaks, kusjuures selgemalt ei seletata, missuguse pealiku osaks. Oletada tuleb, et see on mingisugune sõjaväe-pealik. Muidu ei tea eesti rahvalaulud taevakehade tütardest pikemalt pajatada.
Natuke rohkem kõneleb taevakehade tütardest soome rahvaluule, kus nad päivätär, kuutar ja tähetär, seega päeva-, kuu- ja tähetütre nime all esinevad.
Soome taevakehade tütred seisavad kuulsate, osavate ketrajate ja kudujate kirjas. Kui „Kalevalas“ pruudi veimevakka kiidetakse, öeldakse (XXIV, 81—84):
On kuin Kuuttaren kutoma,
Päivättären kehreämä,
Otavattaren osaama,
Tähettären täyttelemä.
Teine kord kiidab Joukahaise ema tütar Ainole taevaliste neiude tööd. Ema ütleb enese kuus kuldvööd ja seitse sinihamet omavat; need kudunud kuutar ja palistanud päivätär. Metsas marjul viibides kuulnud ta kuutare metsa ääres kuduvat ja päivätäre ketravat. Nende juurde astunud, palunud ta, et need talle kulda ja hõbedat kingiksid. Seda teinudki taevalised neiud.
Ülepea laseb soome rahvaluule päivätäre ja kuutare kullaga kududa ja hõbedaga õmmelda. Rikastena võivad taevased neiud maapealseid vaeseid neiusid aidata, neile kuldseid kangaid ja hõbedasi ehteid kinkida. Kuuvalgel ööl näeme, kuidas kuu kogu looduse ära hõbetab. Päeva tõusul ja loojaminekul jälle on päivätär väljas pilvi ja mägesid kuldamas, metsale ja murule, veele ja maale kulda kinkimas, pleekima pandud kangaid kuldseks muutes ja ämblikuvõrku hõbelõngadeks moondades. Eesti mõistatuses öeldakse päikese tõusu ja loojamineku kohta: Kuldkangast kujutakse, hõbelõnga lõigatakse (Eesti mõistatused, II tr., 727).
25
