Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/250

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


sääski, kes inimeste juurde tulles laulavad: Onu, onu, onu! ära minnes aga: Peni, peni, peni! Kuid sääsed kippunud pea vanapagana enese kallale. Vanapagan tahtnud sääski ära kaotada: kogunud kõik suurde kotti, et siis järve põhja uputada. Sääsed pääsnud aga kotist välja, lennanud maailma mööda laiali. Vanapagan ei hakanud neid enam kinni püüdma. Nii imevad nad tänapäevani inimeste verd edasi.

Soome teated viitavad sinnapoole, et sääskede, kihulaste jm. ilmumisel meil on surnute hingedega tegemist (K. Krohn, Suom. runojen historia, lk. 142). Eestis ei panda rõhku sääskede ja kihulaste suguluse peale surnutega.

Sääsk ütleb: Mina mees mihklipäevani, parm pask paljalt pärtlipäevani!

Sääsed ei kipu kallale, kui madisepäeval vokid ära peidetakse (Kadrina).

Sääsed on ilmade ettekuulutajad:

Kui sääsed õhtul survavad, tuleb vihma (Tarvastu). Kui sääsed läbisegamini suruvad, tuleb ilus ilm (Vaivaru).

Kui talvel sääski näha, tuleb soe suvi ja õnnelik aasta.

Kui suvel palju sääski, on järgmisel suvel vilu (Paistu).


Mesilane.

Liblika kõrval esineb mesilane mõnikord hinge esindajana. „Kalevalas“ saadab Lemminkäise ema mesilase üheksa mere takka võideid tooma tapetud poja elustamiseks (XV, 393—464). Muidu näitab Soomes pajavägi ennast tihti mesilastena (K. Krohn, Suomen runojen historia, lk. 142).

Naised käivad vana aasta öösi teise talu laudas lambaid niitmas, — siis lähevad mesilased hästi korda (Hargla).

Suure reede öösi käivad mesipuude omanikud mesipuu-aia ringi läbi, pihlaka- ja kadakaoksi aia vahele torgates; see edendab Tartumaa rahva arvamise järele mesilaste pereheitmist, takistab pere äralendamist ja valusasti nõelamist. Kui mesilased kevadel esimest korda puust välja tulevad, loetakse mesipuu juures kord õieti, kord tagurpidi issameiet, — siis on hea mesilasteõnn (Ambla).

Mesilased käivad hästi mesipuusse, kui tuul madisepäeval mitutpidi pöördub (Tarvastu).

Kui mesilased on kevadel õige varakult suure jõuga töös, jääb sügisel nende tööjõud kängu ja mesipuud ei sisalda mett. Teevad mesilased kevadel parajal viisil tööd, saadakse sügisel rohkesti mett (Paistu).


250