Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/256

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Kõigiti tuntakse kogu Euroopas ja veel kaugemalgi hinge lahkumist inimese magamise ajal kas liblikana, kärbsena, mingisuguse putukana, linnuna või muu loomana. Iga liblikas ei ole muidugi inimese hing, aga küll sümboliseerib iga liblikas inimese hinge.

Liblikad esinevad tuleviku ennustajainagi:

Nähakse kevadel kõige esmalt kollast liblikat, jäävad silmad haigeks; nähakse muukarvalist, ei ole viga midagi. Otepääs sellevastu öeldakse, et kollase liblika nägemine tähendab rohket või- ja piimasaamist, Tormas — rõõmsat elu, valge haigust ja vaeva, kirju liblika nägemine aga ilmajäämist; Viljandimaal tähendab punane liblikas südamevalu, valge rõõmlikku elu. Võrumaal tähendab must liblikas koguni kurba elu, kirju liblikas kirju elu, valge liblikas aga rohket võisaaki.

Kui kevadel rohkesti liblikaid, tuleb kuiv suvi (Aliste).

Kui valget liblikat kevadel enne nähakse kui kirjut, tuleb vaene aasta, kui aga kirjut, hea aasta (Kose), aga nägija jääb suvel haigeks (Audru).

Kui suve lõpul palju valgeid liblikaid, saadakse sügisel rohkesti kapsaid (Paistu).


256