Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/259

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Peale lindude ustakse petmist veel varsa poolt. Rahvasuus leidub ütlus: „kuri on kuulus kukulind, õelam veel hobusevarssa“ („Eesti Kirjandus“ 1922, lk. 318 jj.).


Põhjakotkas.

Kreutzwaldil esineb põhjakotkas peaaegu alati „kurja linnuna“ (vrdl. Kalevipoeg I, 90 ja XVIII, 1, aga ka Mythische und magische Lieder, lk. 35 ja 41). Neus astub Kreutzwaldi jälgedesse, oma „Estnische Volkslieder“ I alustades sõnadega:


Põhjakotkas, kurja lindu.

Aga see Neusi lauludekogu esimene laul põlvneb Kreutzwaldi sulest, kuigi Kreutzwald laulu saamiskohaks Pihkva teeb; viimase nimetusega mõteldakse muidugi Setumaad. Kuid see Pihkva ehk Setumaa leidub Võrus eneses ega avalda mingisugust rahva üldist arvamist. Blumberg ütleb, et põhjakotkas sagedasti muinasjuttudes esineb ja teda õnnetust-toovaks kurjaks väeks peetakse (Quellen und Realien, lk. 36). Neus oletab, et Kreutzwaldi poolt avaldatud lauludes põhjakotkas võiks ka mingisuguse naisjumalana esineda; sääraseks nais-jumalaks peab ta Louhit, kes „Kalevalas“ 43, 163 enese kotkaks moondab (Mythische und magische Lieder, lk. 41). Mis puutub „Kalevalasse“ ja Louhisse, on õige, et põhja perenaine enese kotkaks moondab, kuid iseküsimuseks jääb, kas võime eesti põhjakotkast Louhiga identifitseerida.

Niipalju kui ma märganud, peetakse põhjakotkast nii-ütelda lindude kuningaks, kolesuureks ja vägevajõuliseks linnuks, kelle kurjus ehk peaasjalikult selles põhjeneb, et ta vahel inimesi röövib. Kreutzwald peab Palmse Kotka veski nime andjaks vististi põhjakotkast, kuigi ta seda selgesti ei nimeta (Eesti rahva ennemuistsed jutud, lk. 320). Kolesuur kotkas on ühe kuningapoja ära röövinud; Palmse mõisa omanik ammub kotkast, kes saagi laseb jõkke maha sadada, kuhu hiljemini Kotka veski ehitatakse, kuid kotkas ise lendab oma teed. Põhjakotka turjal laseb Kreutzwald Kalevigi Eesti tulla (I, 89—90).

„Kalevalas“ esineb paaril korral küll kotkas, aga teda ei nimetata põhjakotkaks. Ülepea ei tee soomlased põhjakotkaga tegemist; nad räägivad ometi pohjanlinnust.

Kord laseb Kreutzwald põhjakotka kivikesest luua, kelle lendamise kohin ja mühin nagu heinasao maad mööda vedamine kõrvu kostab. Neli inimest istuvad selle kotka selga; seitse päeva lendab kotkas koormaga pilvede all, puhkab öösi


259