Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/277

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


auguhaldjas, kes ohverdatud kuke enesele saab (Kalevipoja päevilt, lk. 84 jj.).

Kukk oli mitmel vanal rahval valgusesümbol, pärslastel valgusejumala, slaavlastel niisama valguse- ja sõjajumala Svanteviti lind (Kurtz, Mythologie, lk. 614). Kukel arvati jumalik vägi olevat. Paganuse kukega ühineb hiljemini kristlik kirik, määrates kukke valvesümboliks kirikutorni otsa.

Eestis oli kukk vanasti öösine tunnikell, kuna päikese paiste ajal võeti tunnikellaks vari. Kukelaulu järele arvati muiste aega, tõusti magamast, mindi tööle.

Seitsmeaastane kukk muneb muna; sellest tekib mingisugune kuri loom; võõramaalased ütlevad basilisk (Megenberg, Buch der Natur, lk. 268), leedulased — kurivaim kauks (Bezzenberger, Litauische Forschungen, lk. 65), sakslased — puuk (Haas, Pommersche Sagen, 48).

Kukk kuulutab ette mõnesuguseid juhtumusi. Kui kukk keskpäeva ajal kõrgesse lendab ja laulab, muutub ilm; laulab ta inimese otsa vahtides, tuleb pahandust. Laulab kahe- või kolmepäevane kukk, kuulutab ta suremist või tulekahju (Tapa). Sirutab kukk jala kiriku poole, saab meesterahva surmasõnumeid. Kui surnu mahaviimisel kellegi pere kukk laulab, sureb ka sealt keegi (Avinurme).

Kui kukk õhtul mitmel puhul kireb, varastatakse kuskil hobust või tapetakse inimest. Kui kukk pennil kuristab, on vanapagan lähedal; kui toas kuristab, tuleb keegi majarahvast vanduma (Põlva) või surm on lähedal hulkumas (Tartumaa).

Laulab kukk õhtust ööd, läheb varas mööda; peremehel vaja lugeda, mitu korda kukk laulab, — siis ei saa varas varastada; vahel öeldakse ka: inimesetapja läheb külast läbi. Laulab kukk uue aasta algusel õhtu poole ööd, juhatab ta eksijaid õigele teele (Risti).

Liputab kukk saba, tuleb meesterahvast külaline (Vigala).

Meie maal pandi vanasti alati järeletehtud kukk kirikutorni tuulenäitajaks, aga veel enam valvamissümboliks. Saksamaal asetati kukk, enamasti kuldne, kirikutorni kaitseks välgulöögi vastu (Der Ursprung der Mythen, lk. 210). Punane kukk sellevastu tähendab Eestis kui ka slaavlaste ja germaanlaste juures tulekahju. Lääne-slaavlased austasid vanasti kukke jumal Svätoviti linnuna (Der Ursprung d. M., lk. 213). Kukk torni otsas peab peale muu kurivaimusid kirikust eemale peletama; sellepärast katsuvad kurivaimud kukke kividega torni otsast maha loopida (Tartumaa muinasjutud, 116).


277