mere-elukateks ja vaarao inimesiks; viimane nimi antakse neile sellepärastki, et nad ikka vaarao! vaarao! kisendavad, Saaremaal kannavad nad mõnikord nime vaaraolapsed. Natuke kummalisena tundub, et sõjameestest pärast uppumist merre ilusad naisterahvad saanud. Rahvas teab, et meremehed neid kinni püüdnud. Ilma veeta ei või nad kuigi kaua elada, küll aga võivad nad pead kauemat aega vee peal hoida (Rahvaraamat II, 41).
Mõne teate järele oskavad nad ainult vaarao! vaarao! karjuda, mõne teate järele rohkem rääkida. Nimelt pärivad nad, mil vaarao neid vangipõlvest vabastab, või küsivad laevureilt, mil tuleb viimnepäev. Uppumise puhul on neile öeldud, et nad mere-elukaiks peavad viimsepäevani jääma. Eriti maru ja halbade ilmade eel ootavad nad viimsetpäeva ja küsivad siis: Kas tuleb homme viimnepäev? Kui neile vastatakse, et homme, rõõmustuvad nad; kui aga vastatakse, et teadmata, jäävad nad kurvaks, sest siis on nende lootus inimesiks saada jälle kaugele edasi lükatud (Loorits, Liivi r. usund, lk. 189). Vastuse peale, et viimnepäev pea tuleb, sukelduvad nad vee alla; vastuse puhul, et viimnepäev teadmata või et selleni veel palju aega, ujuvad nad kaua aega hulgudes laeva järel (Näkiraamat, lk, 63). Viimnepäev mõistab nende arvates kohut vaaraogi peale, kelle pärast nad hukkunud. Veel teatatakse, et virmalised vaarao inimestele valgust näitavad.
Mõnikord nimetatakse neid iseäralikeks kaluks, mõnikord koguni lindudeks (A. Aarne, Estnische Märchen- und Sagenvarianten, lk. 146).
Lätlased ja liivlased tunnevad vaarao lapsi. Lätlased arvavad, et neid Riias kuskil majas vees peetavat; nad küsida tihti, kas Riia valmis; vastuse peale, et sadade aastate pärast, nutavad nad; vastuse peale, et homme, rõõmustuvad nad, lootes siis ilma otsa kätte jõudvat (O. Loorits, Liivi r. usund, lk. 106).
Kui ka Lääne-Euroopas vaarao sõjaväest tekkinud mereolevusi tuntakse, näiteks Islandiski, kus niisama kui Eestis öeldakse hülgeid neist põlvnevat (Dähnhardt I, lk. 318), langeb nende peatundmise ala ometi ida peale. Venelased kõnelevad laialt „faraoonidest“. Need „faraoonid“ on vaarao sõjaväest Punases meres tekkinud kalainimesed, ülemine pool naiste- või meesterahvas, alumine kala (Этнографическое Обозрѣніе 1914, lk. 102), just kui harukorral eesti näkid. Faraoonidki küsivad viimsepäeva tulekut taga, sest pärast
280
