Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/314

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

tulihänna, ülepea kõiksuguseid vaimusid. On mingisugune haldjas aga inimesele saatnud haiguse või vea, lepitatakse teda sellega, et talle hõbevalget ohverdatakse, kas raha või mõni hõbeasi antakse või hõbevalget kaabitakse.

Hõbevalget on vaja igal inimesel, kõige enam naisterahval; lapski ei tohi millalgi ilma olla, — muidu hakkab kuri silm peale (Haljala).

Kui silmad maast ohatanud, tuleb ohatanud kohta kolm korda hõbeasjaga vajutada, seda hõbeasja 3 korda vastupäeva ümber pea keerutada ja ütelda: „Maaisandad, maaemandad, maa noored neitsikesed, andke mu tervis tagasi!“ (Ambla.) Niisama kaabitakse hõbevalget sinna, kust mingisugust haigust saadud; kohe selle järel kaob haigus (Pärnu).

Sarvloomadele pannakse kevadel kaela köidik, millele elavhõbedat sisse õmmeldud, — siis ei sünni loomadele kahju.

Sulahõbedat pannakse talli- ja lauda-ukse postidesse, — siis ei puutu nõidus ega haigus loomadesse (P.-Jaagupi).


Kuld.

Kullast kõneleb rahvasuu võrdlemisi vähe. Olen mõnelt üksikult arvamist kuulnud, nagu oleks muiste mõnest kohast Eestist kulda leitud, sest „kuidas oleksid muidu Kullamaa ja Kullamäe niisugused nimed saanud“; teised seletavad Kullamaa ja Kullamäe nime tekkimist sinna maha maetud kullaga. Nii näiteks peitnud Rootsi kuningas Kullamaal kord 30 koormat kulda maapõue (Rahaaugu jutud, 69); sellest nimi Kullamaa.

Mõne rahvasuust saadud teate najal võib oletada, nagu oleks muiste Eestis kulda rohkesti leidunud. Muidugi ei vasta see oletus tõsioludele. Vanad jutud kõnelevad Kungla suurest kullarikkusest. Mõned isikud on tahtnud Eestit Kunglaga identifitseerida, kuna teised seda ometi võimalikuks ei pea.

Kreutzwald laseb Kalevipojagi rohkesti kulda omandada. Suure sõja lahtipuhkemise puhul otsib vägimees oma varandusele samasuguse peidupaiga kui muud muistsed varanduse omanikud: „Viigem vara varju-urka põrmu põue peitu; — — — õitseb jälle õnneaega, võtame vara vangista, kullakoormad künka alta“ (XX, 52—64). Alevi- ja Sulevipojaga üheskoos kaevab Kalevipoeg haua, kuhu kullakoormad maha matab, neile salasõnu peale lugedes ja kulla kättesaamise tingimusi nimetades: ohverdatagu must kukk, must kass või must kutsikas ja mutt jaaniöösi. Kulla kättesaaja peab veel sugu-


314