loss. Teise arvamise järele teeb Taevataat vahel õhtuti ilutulesid, mis taevas nagu vikerkaare-värvides toredasti hiilgavad.
Huvitav tähele panna, et kord tulekahju puhul Kalevipoeg, aga ka Kalevi naine pilvega appi tuleb ja sadu pilvest tulekahju kustutab (Eesti kultuura II, lk. 257, 259). Setudel esineb „Kalevine poisikene“ pilvega kustutamisel (Setukeste laulud I, 122, 125); Kalevise poisikese asemel tulevad mõnikord aga kustutama Peetrus ja Paulus (S. l. 128, 129). Dr. J. Mannise teate järele arvavad soomlased, et tulekahju võib pilvetükiga kustutada, kui sellega ümber tule käiakse või selle vett tulle heidetakse.
Mõnekorra esinevad pilved taevahärgadena, lehmadena, hobustena või muude loomadena; kas Taevataat ise neid looma kuju kandvaid pilvi loob, ei selgu küllalt rahvateadetest.
Taevalehma piimana voolab vahel vihma alla, mis janusele maapinnale niisama kosutav kui maapealse lehma piim inimesele. Üldiselt taeva pilvedest loomadel ei ole eesti mütoloogias erilist tähtsust.
Venelased usuvad niisama pilvetükkide mahasadamist (Афанасьев, Поэт. воззр. II, lk. 134).
Soomes väidetakse, et suure vihma ajal ja müristamise tagajärjel pilvetükke taevast maha sajab (dr. J. Manninen). Soomlaste arvamise järele on mahasadanud pilvetükkidel maagiline vägi; Eestis teatakse sellest maagilisest väest vähe. Soomes peetakse pilvetükke arstirohuks halltõve, pistete, soetõve, soolatüügaste, sammaspoolikute ja kinnise kõhu vastu. Müristamise ajal mahasadanud pilvetükiga pestud silmade külge ei hakka haigus. Sünnitamistki kergitab pilvetükk. Umbes samasugust väge usuvad Vene karjalasedki pilvi omavat.
Huvitav kõigiti vahe eesti ja soome rahvausus pilve mõju kohta: Eestis arvatakse, et pilvetükk koera hulluks teeb, Soomes aga, et pilvetükk just on hea arstimis-abinõu.
Pilvetükkide mahasadamist tunnevad votjakid, kes väidavad, et pudelisse pandud pilvetükk vihma ajal suureks kasvab, aga kuival ajal kokku tõmbub (Päevaleht 1926, nr. 53).
Kui taevas pilverüngastega õhtust hommiku poole täidetud, kaks otsa pilvedel teravad ja muu taevalaotus enamasti selge, kutsutakse niisugust pilvistikku „Noa laevaks“. Kui Noa laeva üks ots on õhtu, teine hommiku poole, tuleb vihmaseid ilmu; kui laev asub risti taevast, üks ots põhjas, teine lõunas, siis ei saja mõni nädal vihma.
60
