Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/78

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


mingisugune püha ohvripaik. Rahvausu järele valitseb iga mäge mäehaldjas. Kui mägi endiselt kohalt lahkub, tuleb oletada, et mäehaldjas endises kohas millegagi ei leppinud ja sellepärast paremaks arvas mujale minna. Mäega ühes rändab sagedasti ta peal kasvav hiis; ei või ju hiis maha jääda, kui ta alus puudub. Võimalik, et mõne mäe ja hiie lahkumise põhjuseks tuleb arvata kasinat ohverdamist või ülepea ohverdamise otsasaamist.

Suure-Jaani Vastsemõisa Sammu järv rändab pilves endiselt kohalt ära mujale, härjad toovad mäe ühes hiiega asemele. Ligidal kündvat Anne hoiatab hääl, kuid Ann ei pane häält tähele. Mägi matab ta enese alla. Mäe alla jäänud Anne järele antakse mäele Annemägi nimeks. Mägi hiiega saab rahvale ohverdamiskohaks.

Umbes sama viisi tuleb Lelle Hiiekõnnu hiiemägi kohale. Kastna küla põllul künnab kord neli meest härgadega. Kündmise ajal hüüab põhjast lähenevast mustast pilvest hääl, et mehed eest läheksid. Mägi ühes hiiega matab hoiatust tähelepanemata jätnud kündjad enese alla. Mägi ja hiis aga saavad rahvale pühaks ohvripaigaks.

Rakvere hiiemäe tekkimine tuletab eelmisi juhtumusi meelde. Pilv viib Tõrma järve oma teed, asemele tuleb hiiemägi, mille ees sikk jookseb ja hoiatab. Teated puuduvad hoiatuse tähelepanemise kohta.

Veega ühenduses seisab Rapla Ohekatku hiiemäe tekkimine. Vee roojastamise pärast viib siingi pilv järve, varssi ilmub aga kaks möirgavat härga hiiemäge vedades ja hääl hoiatab eesolijaid. Härjad kaovad, nende veetud mäehiies hakkavad ümberkaudsed elanikud ohverdama.

Ambla Karkuses töötavad heinalised. Tõusnud kõuepilvest kuuldub hoiatav hääl. Heinalised põgenevad, seda enam, et algab kole sadu. Teisel päeval alles nähakse: heinamaa puudub, asemel mägi hiiega. Hiis saab elanikkudele ohverdamiskohaks.

Karja kihelkonna Hiieküla hiit roojastanud keegi naisterahvas. Kohe tõuseb sealne mägi ühes ta peal kasvava hiiega taeva alla ja rändab praegusele kohale, kus hiit paremini osatakse austada.

Toris ei vea härjad küll mäge, vaid veavad saare Pästale küla alla jõkke. Enne leidunud see saar Ore küla all. Saare teisaleviimise põhjust ei tunta. Vist tuleb seda pidada väheseks ohverdamiseks. Praegusel kohal sai ta tähtsaks ohverdamiskohaks.


78