Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/79

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Tori hiiemäest kõneldakse niisama, et ta kuskilt mujalt tulnud praegusele kohale. Tulekul kuulutab hääl taeva all hiie tulekut („Eesti Kirjandus“ 1924, lk. 537 jj.).

Rännanud mäed kasvatavad kõik hiisi. Need hiied omandavad uues asukohas rohkem austust kui endises. Sellest võiksime oletada, et hiiemäed mujale rännanud rohkemat austust saama. Mäehaldjas, võimalik aga ka hiiehaldjas, hoiatab alati eesolijaid, õieti soovib neile põgenemist. Haldjas esineb kas härgade või siku kujul, ehk ei näita ennast mingisugusel kujul, vaid kuulutab taeva alt või pilvest mäe tulekut.

Kaljude rändamise kohta olen Kreutzwaldi paberitest (nr. 94) leidnud järgmise teate: Vanataat loonud maailma keskkohta pilvedesse ulatuva kaljumäe. Selle mäe otsas käinud ta mõnikord inimeste tegevust maa peal vaatamas. Mäe all sügavas maapõues olnud maa-aluste sepikoda. Sepad tagunud seal ööd-päevad, nii et vasarahoope kuuldud kogu kaljumäes, tagunud relvu hiidudele, kroonisid kuningaile ja madudele, nooli Pikrile ja ehteid neiudele. Olgu tähendatud, et muidu teateid ei kuuldu, nagu oleksid maa-alused sepad piksenooli sepitsenud. Kord tõusnud nende seppade seas tüli; nad tagunud ööd-päevad kõigest jõust, täites ümbrust hirmsa käraga, müraga. Kaljupere ei suutnud seda müra enam kannatada. Kreutzwald jätab seletamata, keda selleks kaljupereks tuleb arvata. Igatahes annud Vanataat sel puhul nõu, koleda müra juurest ära mujale rännata, kus võimalik vagusalt elada. Järgmisel päeval mindud teele. Tee olnud vaevalisem kui arvatud. Päike kõrvetanud kangesti, rändajad higistanud hirmsasti, higi voolanud otsa eest tilkade kaupa maa peale. Maas ühinenud higi mullaga ja tekitanud jämeda sõmerliiva, nagu seda praegu veel siin seal küllalt näha.

Kreutzwaldi teadetest ei selgu kalju lagunemisprotsessi põhjus; ta konstateerib ainult, et kaljumägi enesest pea vähemaid, pea suuremaid tükke lahti päästnud, mis mõnikord palju maad katnud, nagu praegu veel näha. Kuhu kaljumägi viimaks ise saanud, ei teata enam; suurem osa olla merepõhja sattunud; palju suuri kaljutükke jäänud merekaldale, nagu praegu alles Soomelahe ääres näha.


Saared.

Kõik saared ei ole alguses loodud, vaid mitmed alles hilisemal ajal mingisuguse juhtumuse puhul tekkinud. Üks sarnane saar on Naissaar, mis merest üles kerkib. Kui Tal-


79