Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/86

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


pesnud. Järv lahkub härjakarja ja sõjameeste saatel endisest asukohast ja tuleb praegusele asukohale (Dr. U. Holmberg, Permalaisten uskonto, lk. 185). Tšeremissidel rändavad Jükshe-jer, Kavan-jer jne. niisama roojastamise pärast (Holmberg, Die Religion der Tscheremissen, lk. 77).

Lätlased tunnevad mõnd asukohta muutnud järve, kui ka ammugi mitte nii suurel arvul kui eestlased. Mitu järve nimetavad nad Jumala mahavisatud järvedeks. Härja asemel ratsutab lätlastel mõnikord mees valge hobuse seljas müristamispilve eel. Järve nime nimetades lõhkeb pilv ja järv sajab ülevalt alla, mattes allolijad enese alla.

Rännanud järvi tunnevad leedulasedki vähe, kuid nende järvede rändamine erineb Eesti omadest. Sakslastel puuduvad eesti järvede rändamisega ühteminevad lood ega ole mulle neid mujalt kaugemaltki silma puutunud.

Arvestades Eestis leiduvat suurt järvede rändamist tahaksin oletada, et rändamismotiivid Eestis eriti on arenenud. Nende esialgset tekkimist Eestis julgen vaevalt väita, sest niisugusel korral ei oleks rändamismotiivid votjakite juurde ulatunud. Raske on neid motiive ka soomesugu rahvaste seas tekkinuiks tunnistada, sest siis peaksid nad veel muudegi soomesugu rahvaste seas esinema. Vististi on eestlased, lätlased, votjakid j. t. mingisugusest algallikast ammutanud motiivi ja see motiiv eestlaste seas eriti arenenud, ehk küll tuleb imestleda, et sedasama ei ole juhtunud tuhandejärve-maal.

Harukorral tuntakse juhtumusi, et allikagi vesi ära rändab, õigemini keegi nõid allikavee ära viib. Targa õpetuse peale on aga allikavett tagasigi saadud. Tarvastus teatakse, et kuivaksjäänud allikasse toodud ühel neljapäeva õhtul vett Õhne jõest, teisel Põrguoru ojast ja kolmandal Käruoru ojast. Niisuguse vee asemeletoomise peale hakanud allikas uuesti voolama.

Huvitavaks nähtuseks tuleb pidada järvede tervisesaatmist teineteisele. Üle Ülemiste järve sõitvalt mehelt küsitakse ta päritolu. Käsmut nimetades hüüab hääl järvest: „Mine kodujärvele ja ütle: Ülemiste järve noormees saadab Käsmu neitsile terviseid“ (J. Jung, Muinasaja teadus III, lk. 156). Ilmjärvel ei nimeta ennast keegi noormeheks, vaid lihtsalt Ilmjärveks. Ilmjärve keskkohal kuuleb Saadjärve sõitev mees hüüdu: „Kui Saadjärvele saad, ütle, et Ilmjärv saadab Saadjärvele palju terviseid. Aga ära terviseid enne ütle, kui oled üle järve saanud!“ Mees tervitab enne, kuid Saadjärve jää lõhkeb ja järv hakkab meest taga ajama,


86