Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/85

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


„Memm, kae, järv tuleb!“ Ema vaatab alles kolmanda hoiatuse järel üles, näeb pilve, kuid siis on juba hilja põgeneda: järv matab ema ja lapse enese alla.

Mõnikord puudub hoiatus täiesti. Näib, et niisugusel korral inimeste uputamist tuleb arvata mahasadanud järve mingisuguseks karistuseks ülekohtu eest. Küpsi järv peidab osa Viljandit enese alla, Otepää Mädäjärv Vaelaküla, Rõuge järv küla; Viitna järve kaldale ehitatud kirikust kuuleb järvehaldjas tihti talle mittemeeldivat kristlikku laulu. Et laulu enam ei kuuleks, laseb ta kiriku kõigi kirikulistega järve vajuda.

Veel üks järve asukoha muutmise põhjus tuleks nimetada: järv muudab mingisuguse tõotuse pärast asukoha. Kasaritsa Räpo küla noormees vannub neiule truudust: „Enne jooksku see järv kohalt ära, kui et ma sinu maha jätan!“ Aasta pärast muudabki järv koha. Kirblas seletab ustavust murdev peiu, ta süü puhul tekkigu heinamaa asemele järv. Teisel päeval matab pilvest sadanud järv heinamaa ja ustavuse-murdja. Pöides vannub metsa pärast tülitseja, et kui ta mitte õigust ei saa, tekkigu metsa asemele järv. Varssi lõhkebki pilv järve kohal ja mets muutub järveks.

Enamasti kõik järvede rändamise lood osutavad sinnapoole, et rahvas käsitab järve hingelisena, oletab järves haldjat asuvat. Mõned muistendid annavad selleks selgeid näpunäiteid. See haldjas esineb mõnikord mingisuguse looma või linnu näol, harvemini inimese näol, mõnekorra ei näita ta ennast sugugi, vaid laseb ainult häält kuulda.

Tuntakse juhtumust, mil järv rändamisnõu katkestab. Tõreda järv kavatseb rändama minna; neiu näeb seda, avaldab selle kohta imestust. Neiu imestlemine mõjub nii järve, et järv kavatsusest loobub.

Viiks liiga kaugele loendada kõiki rännanud järvi. Nimetan tähtsamaid: Võrtsjärv, Pühajärv, Tammula, Valga, Kaanjärv, Kaunjärv, Konna järv, Piibe, Ohekatku, Pikkjärv, Tõrva, Tarvastu, Põlva, Tilsi, Piirsalu, Kuremaa jne. („Eesti Kirjandus“ 1920, lk. 305—317).

Järvede rändamist tunnevad eestlaste naabrid idas ja lõunas. Ingerlased teavad, Soikkola kihelkonna Aussinmäe järv lahkunud veesolkimise pärast endiselt kohalt, just samal põhjusel kui Eesti järved lahkuvad. Soomes sellevastu ei tunta järvede rändamist. Karjalas aga tuntakse juhtumusi, et vihastunud veevaim järve ära viib. Kaugem sugurahvas votjakid jutustavad, et nende Löza järves naised määrdinud pesu


85