malt ära määraksid, ja nimelt pearaha õiendamisel neile liiga ei teeks. 1792. a. maapäev ei ole nõus talupoegade olukorda parandama.Muidu pidavat maavalitsus ise pärisorjade eest välja astuma ja nende põlve „väljakannatatavaks“ tegema. Aga nüüd ei mõjunud ka ähvardused enam. Kui kreisisaadik von Bayer 1792 maapäeva palub, et võetagu talupoegade põlve parandamine ometi uuesti kõne alla, lükkab maapäev ettepaneku tagasi, sest talupoegade põlve kallal olla juba küllalt parandatud.
Tõepoolest aga läks talupoegade „parandatud põlv“ veel pahemaks. Mõisnikkude kasvavad elunõudmised; muudatused majapidamises.Mõisnikkude elunõudmised olid kasvanud. Pealinnas ja väljamaal nägid nad sealsete „suurte“ toredust ja pillamist. Nemadki ei raatsinud vanema aja lihtsusega leppida ja püüdsid „suurtele“ järele jõuda. Pojad hakkasid kõrgemat haridust nõudma. Et kodumaal ülikooli ei olnud, saadeti nad väljamaale õppima. Kõik see nõudis suuremaid summasid kui mõisad seni sisse tõid. Leiti ka nõu sissetulekuallikaid jõudsamalt hoovama panna. Mõisapõldusid laiendati uute maadega, mis metsa alt üles võeti. Karjamõisaid asutati rahvarikaste külade asemele. Viinaköögid pandi tehniliste ja keemiliste leiduste varal hoogsamalt käima, sest viina nõuti rohkemal määral Rootsi, Venemaale ja oma kodu. Sellega sammus ühes karja kasvatamine ja nuumamine viinaköögi jätistega. See tõi palju raha. 1794 põletati Liivimaal 400.000 vaati viina, mida 7 miljoni 200.000 rublaga võidi hinnata. Kõik sündis aga talupoegade kulul. Orjuste määra kasvamine.Talupoeg pidi mõisa suurendatud töönõudmised täitma: kütist tegema, oma talu karjamõisa eest metsa veerde asutama, veel rohkem teomehi saatma viina põletama, veel rohkem vaimusid mõisa karja talitama, veel sagedamini viinavooridega Narvas või koguni Peterburis käima. Ja meie ei kuule kuskilt, et talupojale selle vastu mõnda orjust oleks kergendatud ehk mõnda maksukest maha jäetud.
Aadeli noorsugu saab Lääne-Euroopas tuttavaks uue aja vaimuga.Kuna isad kodus talupoegade kulul kopikaid korjasid, kasvatasid nad väljamaal poegadest omale vitsad, kes vanemate aated „heast pärispõlve ajast“ pidid põrmusse peksma. Väljamaa vabamas õhus liikumas, valgustuse vaimustatud apostlite jalge ees istudes ei võinud noored mitte puudutamata jääda. Ja juba puhus suur Prantsuse mäss tormi üle terve Euroopa. Noored pärisperemeeste pojad kandsid viimased õhuliigutused kaugesse Põhja.
Uuenduste eest võitlemine Liivimaal.Juba enne neid oli meie kodumaa pind vabamale ja ausamale arusaamisele pärisorjuse häbist ette valmistatud. Peaasjalikult õpetajatemajades oli häält tõstetud rõhumiste vastu
118
