Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/136

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

lõbu ja ilu: lauluseltsid, põllumeesteseltsid, mesilastepidajate seltsid, piimaühisused, ostuühisused, kooliseltsid, tulekustutajate ja tulekahju kinnitamise seltsid, jalgrattasõitjate seltsid, karskuse seltsid. Viimaste arv on 70 lähedale jõudnud. Seeme toodi Soomest.

Pööripäeva rahva elus on sünnitanud peaasjalikult rahva ise.Kirjeldatud pööripäeva meie rahva elusse on suurelt jaolt meie rahva oma pojad ja tütred toonud, kui meie koolipõllu maha arvame, kus kirikuõpetajad ja mõisaomanikud tööd ühes teinud. Ainult mõned üksikud nimed juhatavad meid võõra rahva liiki. Kanepi õpetaja Roth pani esimese kihelkonnakooli hüüdma ja katsus esimest Eesti ajakirja „Tarto ma rahva näddala lehte“ välja anda (1806). Põlva õp. Johann Georg Schwartzi seitsmeandeline „Koliramat“ kandis hariduseteri meie koolidesse. Teda võime ka oma esimese karskuseliikumise apostliks nimetada. Vändra õpetaja Karl Körberi rahvalikult kirjutatud raamatud leidsid rohket lugupidamist. Muidu aga rõhus edasinihutamise-töö meie rahva poegade eneste õlgade peale. Ja nad on hoolega vedanud, nii kuidas iga kord jõudu jätkus. Esimesed töömehed rahva enese seast leidsid äratust ja tegevusemahti Vennaste-koguduse asutustest. Kirjateel, suusõnal, muusikapõllul on nemad saadud haridust ja äratust edasi kannud rahva laiematesse liikidesse. Nende järele sammusid köstrid ja siis koolmeistrid! Kooliõpetajate tähtsus.On meil põhjust kellelegi ausambaid ehitada, siis meie vanadele auväärilistele koolmeistritele. Mis määratut haridusetööd on nad meie laste kallal teinud, ehk leivakannikas küll õhukene oli! Mis määratut õpetusetööd on nad teinud rahvale raamatuid muretsedes, ette lugedes, laule õpetades, mängukoorisid asutades, meie kodudes ristimas, tanutamas, surnuid saatmas käies. Ja meie vanad koolmeistrid ei leppinud kodu tänavaga, vaid kaugemale ulatas nende silmavaade ja kõrgemale nende püüd. Holstre Pulleritsul seisab Eesti Aleksandri-kooli häll ja tema kiigutaja oli Jaan Adamson. Abja Kaidi koolmeister Jaan Jung (sünd. 6. nov. 1835) oli esimene meie rahva seast, kes tema kaugemat minevikku haudade, ohvrikohtade ja linnamägede kaudu sundis kõnelema.

Kesk- ja kõrgema haridusega mehed rahva teenistuses.Aegamööda tõusid meie koolimajadest ja talutaredest keskkooliharidusega kirjamehed ja avalikud tegelased: J. Kapp, G. Blumberg, J. Kunder, J. Kurrik, C. H. Niggol, P. Org ja teised. Ja aastasaja viimane veerand valmistas juba hulgakaupa kõrgema kooliharidusega rahvapoegi elu vastu, aga suurem osa

136