kujul Peapiiskop Scharfenberg ja Riia kirikukogu 1428.võttis temagi 1428 Riia kirikukogul kiriku „parandamise pea ja liikmete kallal“ ette. Preestrid, kes ametit soovivad, elagu laitmata, tundku usuõpetust ja rahva keelt. Vanad ametis preestrid palgaku omale kõlblikud keeleosavad abid. Mõisnikud, kes juba siis talupoegi pühapäevil raske tööga vaevasid, pannakse kirikuvande alla. Kogudustele keeldakse paganausu kombed ja jumalate austamine kõvasti ära. Hirmus tulise raua, palava ja külma vee kandmise proov kohtutes kaotatakse hoopis. Vaimulikka, kes kõlbmata elu elavad, tõreldakse kurjasti. Preestrite liignaised ja lapsed alandatagu selle kiriku pärisorjadeks, kus eksinud preester ametit peab. Iga aasta võetagu kloostri- ja kirikukatsumisi ette ja kutsutagu rahva vanemaid tunnistajateks juurde. Valga maapäeva määrused kiriku jne. tõstmiseks 1442.Valga maapäev käskis 1442 preestrid maarahvale õpetada Meie Isa palvet, Maarja palvet (Ave Maria), 10 käsku, 12 ristiusu peatükki ja kõike, mida sakramentide juures tuleb tähele panna. Aga uued rüselemised piiskoppide ja ordu vahel ajasid need parandusekatsed nurja ja tõukasid terve maa kõlbliselt veel sügavamale. Sest Volmari maapäeval 1513 kaevati jälle valjusti preestrite kõlbmata elu üle, nimelt, et nende liignaised kangesti toredust taga ajavat. Imelikult kõlab vana ausa peapiiskopi Jasper Linde vabandus. Tema ei võivat midagi parata. Preestrid olevat muidugi nii vähe maal, et nüüd juba vaesed mittesaksad ilma õpetuseta jäävat. Nõutakse ka veel karsket elu, siis minevat needki vähesed preestrid ära ja ristiusku meie maal nõrgendatavat. Teistes paiguski, kus preestrid rohkesti leiduda, sallitavat liignaisi. Püha isa ja kardinaalid sallivad neid kah! Rüütlite seisukohta näitab peeglipildis nende vastaseletus: Liignaiste pidamise vastu ei olevat neil mitte midagi ütelda, preestrid olla ju ka inimesed, aga ärgu nad rüütlite naiste toredust kätte püüdku! Jasper Linde nõuab ülikooli asutamist, kus preestrid õpetataks. Rüütlid ja linnad ei võta seda teadvalegi. Jasper Linde palub lagunud maakirikud ära parandada. Vastuseks saab tema: „Kirikud ja kirikuherrad ei puutu meisse.“
Saare-Lääne piiskopp Johannes IV Kyveli tegevus.Mis peapiiskopp seisuste hoolimatuse pärast katki pidi jätma, seda saatis vähemalt oma väikses valdkonnas korda Saare-Lääne piiskopp Johannes IV Kyvel. Tema püüab tõemeelega ja kindla käega oma karja hoida ja toita. Siit leiame esimest ja viimast korda katoliku ajal agarat tööd maa pärisrahva õpetamiseks ja harimiseks.
Et koguduste korda tundma saada, käib Kyvel hoolega ki-
56
