võetaks, heitsid ordu, piiskopid ja laenumehed ühte nõusse, tunnistasid kõik uuendused usu asjus tühiseks ja nõudsid, et kirikud ja kloostrid katoliiklastele tagasi antaks. Alles siis, kui Preisi hertsogi Albrechti saadikud Lohmülleriga läbirääkimisi algasid, et Riia linn ennast Preisi varju alla annaks, nõrkus Plettenberg järele ja tõotas 21. sept. 1525 Riia linna „hoida püha Jumala sõna ja tema püha evangeeliumi juures“. Küll turtsus peapiiskopp, sobitas lepingut venelastega ja laskis terve maa paavsti vande alla panna, aga sellest ei hoolinud Riia mehed, vaid ähvardasid: „Kui meie mõne kirjakandja ja pappide sulase neis asjus kätte saame, siis tõmbame nad linnaväravas võlla.“ Usupuhastuse kasvamine.Kui 1526 Ruhjas ja Volmaris maa äraandja üle kohut taheti mõista, põgenes tema väljamaale. Linnad Riia, Tartu ja Tallinna tulid aga uuesti Pärnus kokku, kinnitasid vana lepingu, pidasid aru, kuidas kirikukorda ühistel põhjusmõtetel maksma panna, kusjuures nimelt Dr. Johann Briesmann’i nõu taheti tähele panna, ja tegid otsuseks linnades koolisid asutada, kus Heebrea, Greeka ja Ladina keelt pidi õpetatama. Iseäranis kaebasid Tartu saadikud, et katoliiklased linnale liiga tegevat, sest laenumehed olid täiesti doomherrade leeri asunud ja ka ordumeister läks neile vaenuliseks. Siiski — tagakiusamise ajad olid möödas, pikkamisi võis evangeelium uut maad juurde võita. Ta tungis salaja ka piiskoppide lossidesse ja rüütlite kantsidesse, isegi peapiiskopid hoidsid südames tema poole, mitmest ordomeistrist pärast Plettenbergi surma ei ole teada, kas nad Rooma või evangeeliumi usku tunnistasid. Juba Plettenberg lubas oma eluõhtul uuele usule vabalt liikuda, jäi aga siiski ordu etteotsa, kelle esimene kohus oli eluaegne sõda katoliku usu eest. Ordurüütlid astusid hulgani evangeeliumi koguduse liikmeks, tarvitasid aga hea meelega katoliku asutuste rohkeid sissetulekuid. Väline katoliku usu koor oli jäänud. Maaelanikkude seast leiti vaevalt veel kedagi tõsist katoliku-usulist. See loomuvastane olek ei võinud kesta. Orduriik oli suureks valeks ja küpseks saanud, et ta ajaloo lehekülgedelt kustutataks.
Usupuhastus Saaremaal.Üksikasjaliselt on meile evangeeliumiusu käik ainult veel Saaremaal rohkem tuttav. Jõuluks 1524 seletas piiskopp Johann Kyvel, et tema „sellega hästi rahul on, et Jumala armusõna, püha evangeelium, Vana ja Uue Testamendi sisu ja juhi järele, ilma inimeste seadlusteta, ilma võltsimata peab kuulutatama ja õpetatama. Meie tahame ka kõigest väest muretseda, et head õpetajad kirikute peale pandaks, kes ristiusku õpetavad ja
64
