IV.
Poola aeg Liivimaal.
Saagi jagamisel. — Poolakate valitsus ja evangeeliumiusu tagakiusamised. — Rootslased võidavad meie terve kodumaa oma kätte.
Liivi orduriigi lagunemine.Saksa ordu valitsuse lagunemisel (a. 1562) lõhuti senine ühine Liivimaa kuude osasse. Riia linn jõudis kuni 1582. aastani iseseisvaks jääda. Viimane ordumeister Gotthard Kettler sai Poola valitsuse käest ordumaad Kuramaal laenuhertsogkonnaks. Poolakad võtsid suurema osa Liivimaast omale. Tartu- ja Virumaa seisid venelaste võimu all. Tallinna linn ja ümbruskond tunnistas Rootsi kuninga Eerik XIV oma peremeheks. Lääne- ja Saaremaa ja Kura piiskopkonna Pilteni linnaga oli hertsog Magnus omale ostnud. Igaüks saagiosanik püüdis piirisid laiendada. Ühelgi aga ei olnud tarvilikku jõudu, et teisi mõjuvalt saagi kallalt eemale tõrjuda. Sellest tõusid alalõpmata purelemised. Sõjakära ja rüüstamiseleegid ei kustunud peale lühikeste vaheaegade mitte varem, kui Rootsi vägimees Gustav Adolf a. 1629 terve Tallinna- ja Liivimaa oma kätte võitis. Alalised vaenuajad ja Poola korratu valitsus teevad selle ajajärgu kõige kurvemaks meie kurvas ajaloos.
Rootsi sõda hertsog Magnuse ja Poolaga.Lühikese sõjariistade-rahu järele algasid a. 1563 rootslased sõda hertsogi Magnuse ja poolakate vastu, kes teineteisele liginesid. Rootsi kindral Klaus Horn võttis a. 1563 poolakate käest kindla Pärnu ja Paide ära ja ka Magnuse piiskopkonna pealinn Haapsalu langes rootslaste kätte. Läänemaa rüüstati puupaljaks. Rootslased tahtsid eneste ja poolakate vahele „kõrbe teha“. Talupoegadelt kisti viimane härg ja hobune ära. Talupojad pidid endid ise adra ette rakendama, kuna naised atra
