Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/72

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

sealuse Pihkva ja kärpis tema kuningriigi rajasid tublisti. Ainult Põltsamaa, Karksi ja Helme kui ka maad, mis Koivast põhja pool Magnuse käes olid, pidid temale jääma, ka Võnnu linn. Koiva ja Väina vahe tahtis tsaar iseenese alla heita. Venelased Lõuna-Liivimaal.Suvel 1577 tungis Ivan üle Liivimaa piiri. Mis a. 1558 sündinud, see kordus nüüd hirmsal kujul uuesti. Poolakad jätsid Liivimaa vist kuritahtlikult kaitseta. Liivi elanikud ei julenud kusagil avalikus lahingus vaenlasele vastu hakata. Kindlad paigad langesid. Mõjuta jäid Magnuse eestkostmised. Võnnu lossi laskis Heinrich Boismann ise õhku ühes linnarahvaga, kes sinna varju olid põgenenud, aga varju ei leidnud, sest et loss langemisel oli. Kuninga Magnuse vedas tsaar kui vangi Tartu. Siin pidas ta temale valju manitsusekõne ja laskis siis lahti, aga jõuluks maksku tema 40.000 kuldtukatit karistuseraha. Ei tee ta seda mitte, siis peetakse ta Moskvas kinni, kuni kahekordne summa koos on. Magnusel aga ei olnud punast krossi. Tema viimane pärandus, Põltsamaa, langes rootslaste kätte. Salaja põgenes tema noore naisega lootsikus oma Kuramaa piiskopkonda Pilteni. Siin suri a. 1583 Liivimaa esimene ja viimne kuningas, viletsalt ja vaeselt, nagu ta oli elanud.

Sügisel a. 1577 lahkus Ivan IV Liivimaalt ja seega lahkus venelaste sõjaõnn. Uus Poola kuningas Stefan Báthory kandis võitluse Vene piiridesse ja sundis 15. jaan. a. 1582 Ivani Poola-Vene rahu Sapoljes 1582.Sapoljes rahu tegema, kusjuures kaval jesuiit Antonio Possevinus vahemeheks oli. Venemaa jättis kõik maa Poola kätte, mis ta 1558. a. saadik Liivimaal oli võitnud. Nii langes nüüd ka Tartu maakond, mis 1561. a. allaheitmisest ja eesõiguste kinnitamisest osa ei võinud võtta, Poola alla, ilma et nüüd enam evangeeliumiusu vabadusest ja Saksa keelest ja Saksa kohtust juttu oleks tehtud. Ka vägev Riia linn ei jõudnud kauem iseseisvaks jääda, vaid tunnistas a. 1582 Poola ülemvalitsuse enese kohta maksvaks, laskis aga enne kõik oma eesõigused pühalikult Stefan Báthory poolt kinnitada. Alles 1582. aastast saadik tohtis Poola riik praegust tervet Liivi kubermangu omaks nimetada.

Poolteist aastat hiljem, 10. augustil a. 1583, tegi tsaar Ivan IV Pljussa rahu 1583.Pljussas, Narva lähedal, ka rootslastega rahu. Rootslastele oli seni kuulmata osav ja kange sõjajuhataja tõusnud: vahva ja tark krahv Pontus de la Gardie. Kui välk oli ta oma salkadega igal pool vaenlastel kaelas, kus need teda kõige vähem ootasid,

72