Rootsi poolehoidjaks peeti. Ja mis Poola mõõga ja võllaköie eest pääsis, selle saatis nälg hauda. 1605 tuli Karl, kes 1604 Rootsi kuningaks oli valitud, Dünamündes 10.000 mehega randa ja piiras Riia linna ümber. Aga Riia ei annud alla. Kirchholmi lahing.Kirchholmis tahtis kuningas ootamata Poola väe peale minna, aga Riiast oli Chodkievicz aegsasti sõna saanud ja valmistas ennast selle vastu. Rootslased kaotasid lahingu ja aeti üle pea-kaela põgenema. 1609 langesid viimased Rootsi käes olevad kindlused Liivimaal, Dünamünde ja Pärnu.
1611 suri Karl IX ja tema poeg Gustav Adolf päris riigi rasketes oludes. „Tühjade kätega“ hakkas tema valitsuseohjadest kinni, kahel pool korraga pidi ta sõdima. Esmalt pööras ta ennast Venemaa vastu, 1615 võttis ta Oudova linna ära ja piiras Pihkvat. Stolbova rahu 1617.Stolbova rahulepingus Laadoga järve ligidal tehti 1617 rahu. Ingerimaa jäi temale võidupalgaks.
1621 ilmus Gustav Adolf Riia alla. Kuuenädalase piiramise järele sõitis ta kui võitja vägevasse kaubalinna. Jakobi kirikus laskis tema jälle evangeeliumiusu jumalateenistust pidada, jesuiidid saatis ta rahuga minema. Siis läks tema Kuramaad karistama, kes kui Poola laenuhertsogiriik poolakatele abi oli annud. Edasi-tagasi voogas sõjamürin. Alles 1625 tõi selgust. Kuna Jakob de la Gardie ja Gustav Horn Tartu peale läksid ja augustikuus linna ära võtsid, tungis kuningas ise Kura- ja Leedumaale. Birsen, Posvol, Bauske ja Miitav langesid, 1626 said poolakad Leo Sapieha juhatusel Vallhofis kurjasti lüüa. Siis läks sõda edasi Läänemere lõunaranda Preisimaale. Elbing, Marienburg ja Dirschau võeti ära. Poolakad ei suutnud noorele väekangelasele kauem vastu panna. Septembrikuus 1629 tehti Altmargi rahu 1629. Eestlaste maa tervelt Rootsi all.Altmargis Elbingi lähedal rahuleping: Liivimaa kisti Poola küljest lahti ja sai Gustav Adolfile võidusaagiks. Jälle ühendati meie kodumaa ühe riigi valitsuse alla pärast 70-aastast lahutust. Meil algas ajajärk, mida tänulik rahvas veel praegu „vanaks heaks Rootsi ajaks“ kutsub.
