veel jalul seisid, tohtisid vabalt Tallinna poole taganeda. Kodanikud ja ümberkaudne maarahvas pidid tsaarile ustavusevannet vanduma. Venelastega tegid nüüd poolakad lepingu, ja rootslaste vastupanemine läks veel raskemaks. Siiski lõi väiksearvuline Rootsi vägi Friedrich von Löweni juhatusel 18. juunil 1657 Valga lähedal 10.000 venelast. Vene parem väejuhataja Matvei Sheremetjev sattus haavatult vangi ja suri mõni päev hiljem Volmaris. Augustikuus ajas Magnus de la Gardie venelased Pärnu all põgenema ja tungis Pihkva maile. Rohkearvulised Vene väed sundisid teda aga pea üle Naroova jõe kuni Tallinnani taganema. Venelased laastasid Virumaa paljaks, põletasid Jõhvi, Viru-Nigula ja Lüganuse kirikud maha, pöörsid siis aga Naroova taha tagasi. Lõunahommiku poolt käisid 20.000 venelast Nashtshokini juhatusel Liivimaad rüüstamas. Aga kuri katk oli juba varem maa nii paljaks laastanud, et venelased tagasi läksid. Poola väepealik Gonsievski ulatas aga oma salkadega Volmari alla. Linn langes. Kodanikud ja ümberkaudsed mõisnikud pidid kuningale Jan Kasimir’ile ustavust vanduma, nende seas maanõunik Friedrich Vilhelm Patkul, Johann Reinholdi isa. Pärnu vallide taga aga murdus vaenlase vägi. Katkusurm mässas nii hirmsasti, et loomad ilma karjaseta ümber uitsid, vili põllul ära pudenes ja talud vastiku surnulõhnaga täidetud olid. Ka uus vastane, Daanimaa, ei jõudnud kuningat Karl X väärata. Ta ise ilmus Kopenhageni alla ja sundis 9. märtsil 1658 vaenlast Roeskildis rahu tegema. Kindral Horn kihutas venelased Jamburi alt, kus nad linna piirasid, minema ja tegi kõik nende uued pealekäimised tühjaks. Et teiste vaenlaste vastu hinge tagasi saada, Vallisaare vaherahu (Venega) 1658. a.leppis Rootsimaa 20. detsembril 1658 Vallisaarel venelastega kokku. Rahu pidi 3 aastat kestma. Tähtis Tartu kindlus jäi Moskva tsaari kätte. Kindlamat rahu katsuti järgmisel aastal jalale seada. Aga läbirääkimised Aakre Pühaste külas Pikasilla lähedal ei viinud sihile.
Kuid poolakad ei jätnud Liivimaad ikka veel mitte rahule. Gonsievski piiras Riia linna. Ka Pärnu alla ilmusid jälle poolakad. Alles uuel aastal 1658 pääsid neist mõlemad paigad. Aga 25. jaanuaril 1658 põletasid leedulased Põltsamaa ära. Kui rootslased Toreida poole ilmusid, taganesid poolakad, pistsid aga Helme lossi põlema. Siia pöörsid nad tagasi, aga oobrist Glasenap ajas nad uuesti minema ja lõhkus lossi püssirohuga ära. Edasi-tagasi voogas sõjaõnn. Oliva rahu Poolaga 1660.Alles Karl X surm 13. veebr. 1660 lepitas vaenlased ära. Oliva rahus 23. aprillil 1660 jättis Poola
