pärast Kaarli XI täisealiseks saamist (1678), s. o. Rootsi aja hakatusel Liivimaal ja lõpul tundus hoogu ja jõudu tarvilikka parandusi takistustest ja vastuseismistest hoolimata toime panna. —
Reformid.Rootsi riigi tugevus oli prii talupoja seisuse peale rajatud ja Waasade kuninglik sugu oli algusest saadik evangeeliumi-Lutheruse koguduse ohvrimeelne kaitsja. Need kaks nähtust juhtisid ka meie maal riigivalitsuse parandusepüüetele rada.
Imeks pannes nägid juba esimesed Rootsi kuningad, mis õiguseta ja viletsat põlve talupojad Tallinnamaal elasid. Talupoeg oli ihuga ja hingega, varaga ja tööga mõisniku ori; mõisnik oli ühtlasi tema kurnaja ja kohtumõistja. Eerik XIV püüdis orjade käekäiku kohe pehmendada. Aga ta oli mõisnikkude „õiguste ja eesõiguste“ kinnitamisega käed omal kinni sidunud. Vaevalt teadis tema, mis need „eesõigused“ tähendasid. Iseäranis mõisnikkude kohtumõistmist süüasjus ei võinud tema sallida, kui asjalugu selgemalt tundma õppis. — Maareformid.Tagajärjeta jäi sõjakeerus ka Rootsi valitsuse maahindamine ja maksude määramine, mis 1599—1601 toime pandi. Alles pärast Altmargi rahu (1629) võeti see töö jälle käsile ja jätkati kuni 1641. aastani. Siis leiti Liivimaalt 4343 adramaad. Adramaa aru järele määrati maksud ära. Maksu alla käisid aga ainult talumaad. Mõisamaa oli ja jäi igast maksust ja teenistusest vabaks. Talupoegadele tõi maamõõtmine ja adramaasse jagamine selle kergenduse, et vakuraamatud seati ja orjuse suurus üles tähendati. Ühtlasi seati 1630 laadapäevad linnades kindlaks, kus talupojad takistamata oma põllu- ja majapidamise-saadusi tohtisid müüa. Mõisnikud kaotavad kaelakohtu-pidamise õiguse 1632.1632 võeti mõisnikkude käest kaelakohtupidamine (jus vitae et necis) ära ja talupoegadele anti õigus mõisnikkude rõhumise vastu õuekohtus kaevata. Talupoegade lastele jälle avati tee kõrgema hariduse poole käsu läbi, et uuesti asutatud Tartu ja Tallinna gümnaasiumidesse ka Eesti lapsi pidi õppusele võetama. Meie rahva põlve parandused olid kõige paremas hoos ja joones, kui õnnetu Lützeni lahingu kuul suuremeelse kuniga Gustav Adolfi kallile elule otsa tegi ja hakatud töö ajutiselt suikuma pani.
Kiriklik-hariduslikkude olude korraldamine.Ihulikkude kergendustega käisid käsikäes vaimuliku elu tõstmise püüded.
Esimeste kuningate käsud, kiriku elu korraldada, jäid viljata. Parajad mehed puudusid, kes käskusid teoks oleksid loonud. Asjata manitses 1584 Tallinna piiskopp Agricola „taevase majesteedi ja Rootsi kuninga Johani käsul“ lagunenud kirikuid üles ehitada. Rohkem mõju jõudis avaldada Tallinna Toompea
