5
sõnas „kihelkund“, kuna see enne ühte maakonda tähendas, mille mehed kihlamise ehk tõotuse läbi ühe wanema walitsuse all kokku hoidsiwad maja ja kodu kaitsta; ka sõna „wanem“ on Läti Hendriku kirjades leida ja tähendab „ülem“ ehk „päälik“ ja „juhataja“; sõna „maja“ on niisamati olemas, aga ei tähendanud mitte elukorterit, waid tähendas rahwa kogumise paika, nõnda siis umbes seda, mis nüüd walla- wõi kihelkonna-maja tähendab; sõna „nagatae“ Läti Hendriku kirjades on praeguse sõnaga „nahk“ sugulane, ja sellest on ka praegune sõna „raha“ tekkinud („nahast“ sai „raha“, niisamati nagu „rekrutist“ „nekrut“ on saanud); Hendrik jutustab, kuda saarlased ühte preestrit piinanud ja selle juures pilgates ütelnud: „Laula, laula, pappi;“ need sõnad on Hendriku kirjades Eesti keeli ja wõib neid igaüks eestlane weel praegu ilma seletamata mõista; teises kohas ütelnud eestlased: „maga magamas,“ mis sõna ju ka praegu kerge mõista on ja nii palju tähendab kui „uinu hästi“; siis tuleb weel Eesti keeli sõna „waipa“ ette, mis weel praegu mõnes kohas rahwa suus „waip“ kõlab ja mida Saksa sõna „tekk“ on kõrwale ajanud; siis leiame weel kohanimedes õige hulgakese sõnu, nagu: „kihlegunda, nurme, joge, gerwe ehk jerwi, soon, tagana, Kareda, pä, metse, pole, Koiwa, Viliende“ jne., ja need sõnad on kahtlemata needsamad, mis praeguses Eesti keeles on: „kihelkund ehk -kond, nurm, jõgi, järw, soo, taga, kare (omastaw: kareda), pää ehk pea, mets, pool, kuiw ehk koiw, wili“. Sõnadest „waipa“ ja „nurme“ näeme, et sarnased sõnad enne kõik kahesilbised oliwad, kuna nende nimetaw kääne praegu „waip“ ja „nurm“ on.
Kohanimedest, mida Läti Hendrik on üles kirjutanud, paneme üksnes mõned, mis kindlad ja kerged seletada on, siia üles. Esiti astuwad meile Läti Hendriku kirjadest kolm kohta ette, mille nimed on „Odenpä,“ „Jogentagania“ ja „Sontagana.“ Odenpä on lihtsal praegune Otepää; Jogentagania oli koht, mis põhjapool Emajõe
