Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/201

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

193

olnud, ajalehtede asemel. Nad andsiwad rahwale õpetust ja lõbu ja oliwad mõni kord üsna tuumakad. Huwitaw on tähtraamatute sisu tähele panna. Kõige wanemas tähtraamatus aastast 1731, mis 8 aastat enne Piibli ümberpanemist ilmus, ja selle järgmistes aastakäikudes, leiame kalendriosas märgid, mis tähendawad, mil „hea aadrid lasta, hea kuppo lasta, hea külwada ning istutada, hea lapsi woeretada, hea juuksi leikata, hea puid raiuda hone tarwiks, ahjo tarwiks,“ aga nende teatuste kõrwal ja järel — seletused Wanast testamendist. See oli üsna loomulik, sest Wana testamenti weel ei olnud, aga tema sisu tuli kirikuõpetajatel waja rahwale tutwaks teha, ja seda tehti tähtraamatute läbi. Ruum tähtraamatutes enne laada-sõnumid, muidugi ka ilmade ettekuulutamist, päikese- ja kuu-warjutusi ning mõnda põllutöölikku ja loomakaswatlist juhatust tarwitati Wana testamendi seletuseks. Need seletused kestsiwad ka siis weel edasi, kui juba täis Piibel oli wälja tulnud, sest Piibel oli esiti alles õige kallis osta, ning selle pärast ei jõudnud paljud eestlased seda enesele muretseda. Alles aastasaja teisel poolel muutub tähtraamatute sisu. Neis hakkab rohkem õpetlise ja lõbuse sisuga lugemisi wälja tulema. Iseäranis ajaloo käigu kohta on mitme pärastese tähtraamatu sisu üsna tähtjas. Kõige rohkem sõnumid ilmus Türgimaa kohta ja selle kohta, kuda Wenemaa Türgimaaga sõdasid pidas ning mitmed osad Türgimaad enesele sai.

Nimetamata ärgu jäägu aga siin, et aastal 1739, nõnda siis just Piibli trükkimise aastal esimene jutt Eesti keeles ilmus. See jutt on siis kõigi teiste juttude isa ning eelkäija. Raamatu nimi on „Hanso ja Mardi jut,“ kuid jutt ise on kellestgi „Kuseni Hinrikust“ Rügeni saarel ja jutustab, kuda see Hindrik Jumala poole pööras, nõnda siis on jutu sisu enam waimuliku eesmärgiga.

Sääl loeme nõnda: „Kuseni Hindrik pööras südamest oma rumalast ja hooletust elust hinge pärast Jumala poole 1718. aastal kui ta neli neljatkümmend aastat wana oli. Ta oli lambrine Tangenitsa mõisas Kasnewitsi kihelkonnas Rootsi saares, mis Rügeniks hüütakse. Ta oli esimene, kes ühe teatawa õpetaja ametis