Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/207

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

199

Aastal 1763 läks ta Äksist Põltsamaale kirikuõpetajaks ja jäi kaua sesse ametisse, sest mees lükkas kõik auustawad kutsed Riiga, Tallinna ja Peterburi tagasi — ka selle, et teda 1798 Liiwimaa gindralsuperdendiks walida taheti — nii armastas ta Põltsamaad. Alles 1804, üle 65 aastat wana, pani Hupel kirikuõpetaja ameti maha, läks Paidesse asuma, kus ta 6. januaril 1819 suri. Aastal 1803 oli Tartu ülikool talle mõtteteaduse ja 1818 usuteaduse doktori auunime andnud.

Põltsamaal oli arst Dr. Peeter Wilde ülemal nimetatud trükikoja 1770 ümber asutanud, oli selle omanik ning andis sääl arstiteadlist nädalilehte Saksa keeles wälja. Hupel soowis, et sellest ajakirjast ka Eesti rahwale kasu tuleks ning hakkas teda, Eesti keelde ümber pandud, ilmutama. Seda wiisi on siis Hupel esimeseks Eesti keeli ajakirja toimetajaks saanud. See ajakiri tuli wälja aastate 1770 ja 1780 wahel Põltsamaal. Kas tema numbrid weel kusagil saada, ei tea meie.

Teine asi, mis Hupelit kuulsaks teeb, on see lugu, et tema esimene oli, kes Eesti rahwa suust luuldeid korjas wõi korjata laskis. See sündis kuulsa Saksa kirjamehe Herderi soowil, ei mitte selle pärast, et ehk Hupel wõi mõni muu kirjanik rahwa luulest lugu oleks pidanud. Rahwa luult peeti tol ajal meie kodus alles paljaks loriks, kuna Herder Saksamaal juba selle tähtsuse ära oli tundnud. See Saksa kirjamees awaldas suure kogu luuletusi nimega „Rahwaste hääled lauludes“ („Stimmen der Völker in Liedern“). Et ta ise kord Riias oli elanud, siis soowis ta ka Läti ja Eesti rahwalaulusid oma kirjandusesse üles wõtta. Üks tema sõber Riiast wiis ka Hupel’i nii kaugele, et see tõesti pihutäie laulusid korjas ja Riia kaudu Herderi kätte saatis. Need ilmusiwad enamasti Saksa keeles Herderi kirjades, kuna need alles 1896. aastal, nõnda siis umbes 120 aastat pärast korjamist, Õpetatud Eesti seltsi kirjades professor Dr. Leo Meyer’i toimetusel ka Eesti keeli wälja tuliwad. Prof. Meyer oli nad Saksamaalt Herderi pärijatelt jälle tagasi saanud.

Hupel on pääle selle weel tähtjas, et ta Eesti keele grammatika ühes paksu sõnaraamatuga