318
wihus leitawas Eesti kirjanduse nimekirjas enese taga Masingi tehtud käsikirjutuse olewat nimega: „Versuch einer grammatischen Terminologie zu einer künftig ehstnisch abzufassenden Sprachlehre,“ mis Rosenplänteri kogudega ühes ehk Tartu Eesti (Õpetatud) seltsi omaks on saanud; ja nii teatakse tema walmistatud laiapõhjalikust Eesti keele sõnakirjastgi kõneleda. Seda pakkus ta Peterburi Teaduste Akademiale trükkida, kuid Akademia ei leidnud sellest seda täielisedust, mis ta oma töödelt nõuab, ning asi jäi seda kord seisma. Pärast poole algas ta enese surma-aastal seda (sõnaraamatut) Tartus trükkima, aga et kirjatähed tema meele pärast ei olnud, ei tulnud sellest ettewõttest muud wälja, kui et esimene poolpoogen sai laotud ja sellest mõned näitelehed saiwad (wõetud ja) trükitud, millest paar tükki weel eel nimetatud Seltsi kirjakogus leidub ühes nende kirjadega, mis Masing on Rosenplänterile kirjutanud, milles ta temale, oma sõbrale, oma sõnakirja wastukäimist ilmutab.
„See osa Masingi kirjalist toimetamist, mis kõige rohkem kõige wanemuse armastajaid ehmatas ja temale kõige rohkem nii hästi sõpru kui ka waenlasi saatis, oliwad tema uuendused ja parandused Eesti keele kirjutamises. Iga soomlane, kes Eesti keele kirja on silma saanud, teab, kui hullusti selle keele kirjutamine on põhjendatud. Kui nimelt eelkäiwa silbi täishäälik on lühike ja lõpetab silpi, siis wõtsiwad Eesti keele esimesed kirjutajad järgmist umbhäälikut kahekordselt kirjutada, ehk see küll kõnesgi ühekordselt kuuldus; nii kirjutasiwad nemad: innimenne, hobbonne, jummalatte, kus kõrw üksnes kuulis: inimene, hobune, jumalate; selle wasta teise umbhääliku jätsiwad ära, kus eelkäiwa silbi täishäälik pikk oli ja kirjutasiwad näituseks kõnekeele sõnad: kaare, keele, liiwa, kooli, kuuse, oma kirjakeeles: kare, kele, liwa, koli, kuse, ja kahekordse hääliku paniwad nad kirjutades aga säärasesse pikka silpi, mida umbhäälik sulgus: kaar, keel, liiw, kool, kuus. Arwatawasti oli sellest ebaloomulisest kirjutusmoodist palju wiga. Peagi saatis umbhäälikute tühjaks-ütlemine lühikeste häälikute järel paljugi
