386
Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Tähtjas Eesti waimukangelane ja kirjamees on Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald ehk oma päris Eesti nimega Widri Rein Ristmets, nagu ta end mitmel kohal, ka ühes kirjas, on nimetanud. Tema on küll oma tööde pärast wäärt, et pikemini temast räägime.
Kreutzwald sündis jõulukuu 14. päewal 1803 Jõepere mõisa all Wirumaal. Nimi Kreutzwald ei ole muud midagi, kui Eesti keeli Ristmets Saksa keelde ümber pandud. Aga Ristmets oli selle talu nimi, kus Kreutzwaldi esiwanemad ammust ajast saadik oliwad elanud — juba mitu sada aastat. Kreutzwaldi isa oli juba endisel aastasajal pärispõlwest wabaks lastud, nõnda sündis Kreutzwald wabas põlwes, kuna weel muidu pärispõlw Eesti rahwast surus. Alles Kreutzwaldi õrnas lapsepõlwes läksiwad tema wanemad Kaarlimõisa elama. Kaarlimõisas kosus meie Kreutzwald meelemärkajaks, kaswas koguni Eesti rahwa seas üles ja ei rääkinud muud keelt kui puhast Eesti keelt, mis tema emakeel oli.
Iseäralise waimustusega kuulas wäike Kreutzwald muinasjuttusid ja walmisid, mis rahwa seas jutustati. Noored waimutüdrukud ja muud neiud ajasiwad ajawiiteks, nii hästi töö juures kui ka õhtuti sagedasti, ennemuistest juttu, ja poisike kuulas seda suure himuga ning oli ühte puhku mõisa peretoas külaliseks, kus pikkadel talweõhtutel jutt otsa ei saanud. Küll keegi ei oleks wõinud arwata, et poisikesest kord kõige suurem Eesti muinasjuttude westja pidi tõusma. Ka Kalewipoja laulusidgi on tema juba siin kuulnud. Wana mõisateener Jankowits on, nagu Kreutzwald pärast ise tunnistas, temale juba siin mitmed Kalewipoja laulud ette laulnud, mis Kreutzwald päha õppis. Kalewipoja nägu ja tegumood liikus juba siin wäikese poisi waimu silma ees. Ka käis Kreutzwald neid kohtasid waatamas, milles muistse jutu järel Kalewipoeg elanud ja liikunud ja mis säält kaugel ei olnud. Nõnda sattus wäike Kreutzwald wara nagu kogemata sellele põllule, millel ta pidi pärast nii tähtsaks minema.
